MILLISTELE OMADUSTELE PEAKS ÜKS ELUS JA MÕJUV ESITLUS VASTAMA?

Siin on hea ja lõbus näide analüütilisest lähenemisest kõnedele, mis võtab detailselt pulkadeks, mis omadustele üks tõeliselt ELUS ja MÕJUV esitus peab vastama. Taaskord tõestus, kuidas Aristotelese ajast pärit retoorikatööriistad tänapäevalgi toimivad.

FILOSOOF ARISTOTELESE 3 NÕUANNET, MIDA HEAD ESINEJAD JÄRGIVAD

Teame Aristotelest kui silmapaistvat Vana-Kreeka filosoofi. Aga kuidas oleks ta saanud oma tarkust kuulutada, kui ta ei oleks olnud hea kõnemees? Siin tema kolm nõuannet, mida kõnet koostades ja pidades peab arvestama:

1. Mõtle oma publikule, mitte iseendale.

Enamiku inimeste jaoks tähendab hea kõne ettevalmistamine lõputuid tunde.  Mida nad seejuures sageli mõtlevad?  “Mis siis, kui ma ebaõnnestun?”, “Mis siis, kui mind peetakse ebakompetentseks?”, “Kas ma ikka oskan võimalikele küsimustele vastata?”, jne.
Aristotelese nõuaanne on kõik need küsimused unustada ning pühenduda hoopis inimestele, kelle poole te pöördute ja kelle tähelepanu püüate. Kõlab lihtsalt, eks! Ometi on seda nii raske teoks teha.

Alustuseks küsige endalt: kes on teie publik? Kui palju kuulajaid tuleb? Kui vanad nad on? On nad mehed või naised? Mida nad teavad teie enda ja teie teema kohta? Miks nad kogunevad teid kuulama? Kuidas saate neid aidata?
Enne kirjutama asumist mõelge läbi oma jutu eesmärk – kas te soovite meelt lahutada, informeerida või hoopis kuulajaid inspireerida?

2. Püüa publikut mõista ja teev neile rõõmu.

Teie meelest on teie jutu teema kvartaalne müük, ettevõtte poliitika või uus hämmastav leiutis. Teie publik on aga keskendunud hoopis isiklikumale teemale – õnnele.
Aristoteles loetleb mitmeid asju, mis inimesi õnnelikuks teevad: tervis, perekond, rikkus, positsioon, jne. Teie kui kõneleja edu sõltub eelkõige võimest käsitleda teemat publiku vaatenurgast – rääkides nii, et nad sind päriselt mõistavad.

Oletame, et pakute finantstoodet. Teate, et see on hea ja kasulik. Numbrid ju tõestavad seda. Aga mis teeb teie publiku õnnelikuks? Pikk loeng numbrite kohta või selgitus, kuidas need numbrid nende elu paremaks muudavad..

3. Räägi oma publiku keeles. 

Ükskõik, kas te pakute kuulajaile palju või vähe, sõltub publiku otsus teie mõtete ja ideedega nõustuda sellest, kui usaldusväärseks nad teid peavad. “Kui kõnelejad käituvad sobimatult,” kirjutas Aristoteles, “seatakse nende usaldusväärsus kahtluse alla – isegi kui nad tõtt räägivad.”
On intuitiivne, et ebamugav kehakeel või sobimatu riietus juhib inimeste tähelepanu teie sõnumist kõrvale. Ja muretsemise asemel, mida teha ja mida mitte, treenige oma tähelepanu viisidele, kuidas oma esitlust publiku kognitiivses universumis raamida. Kui teie auditoorium kasutab meetrilist süsteemi, ärge rääkige tollides.

6 PÕHILIST RETOORIKAVÕTET

Hea ülevaade antiikajast tänapäevani toimivast 6 põhilisest retoorikavõttest. Hoiatus: juhul kui Sa pole nendest asjades varem kuulnud, siis võime täie kindlusega väita, et pärast selle video vaatamist hakkad Sa kõnesid hoopis uuel moel tajuma. Eriti sobilik vaatamine enne valimisi.

RÄÄGI ASJAST, JA LÜHIDALT!

Räägi lühikeste lausetega ning väljenda oma mõtteid selgelt!

Tänapäeval toimub suur osa suhtlusest meeskondade ja klientidega arvutiekraani vahendusel. Seepärast on erakordselt oluline, et iga kord,  kui sa esined ehk suhtled oma inimestega, pea meeles ühte põhimõtet: räägi asjast ja tee seda võimalikult lühidalt. Väldi paljusõnalisust ning  hoia  fookust. Üks mõte korraga, või nagu meie Mart ütleb: “Üks samurai korraga!”  Miks? Sest muidu ei jõua sinu sõnum sihtrühmani ning sinu eesmärke ja soove ei mõisteta.

MIKS MEESKONDADE VEENEV ESINEMINE ON ETTEVÕTTE EDUKS OLULINE?

Miks lisandusid meie tippjuhtide meistriklassidele meeskondade koolitused? Põhjus on lihtne – ettevõtete juhid soovisid neid. Mõistsime koos, et lisaks tippjuhtide mõjusale esinemisele on samavõrra oluline tiimi liikmetel oma töökaaslastele mõtteid selgelt väljendada, ettekannetega innustada ning oma ideid kaasavalt tutvustada. Saime aru, et puuduliku esinemise taha võivad takerduda olulised arengud, kus geniaalsed mõtted ei jõua kuulajateni.

Meie kohtumised toimuvad nii füüsiliselt kui ka virtuaalselt. Virtuaalkoolitused on andnud ettevõtetetele võimaluse kaasata oma töötajaid olenemata sellest, kas nad viibivad parasjagu Omaanis, Serbias või mistahes muus riigis.  Ning hea on tõdeda, et suudame oma kogemusi edasi anda võrdsel tasemel, olenemata kanali valikust.

KÕNE ON ALATI DIALOOG

Inspiratsiooni tekitamiseks ei pea kõik kõned olema pikad. Kui kõne on lühike, terav ja piisavalt võimas, võib see pikast loost isegi tugevamat mõju avaldada. Oluline on tabada momentumit. Siin filmistseenis õhutab Lõuna-Aafrika ragbi kapten François Pienaar oma meeskonda võidu nimel pingutama ning kasutab ära staadionil valitsevat meeleolu. Siit ka õppetund, et kõne on alati dialoog, mis koosneb kahest osas – kuulamisest ja rääkimisest. Head vaatamist!

Hardi Kinnas

ME ÕPIME PAREMINI RÄÄKIMA, AGA MIS SAAB KUULAMISEST?

William Ury on üks maailma tuntumaid ja mõjukaimaid läbirääkimiste eksperte, kes selgitab, miks kuulamine on oluline ja sageli ebaõiglaselt tähelepanuta jäetud. Astudes järgmine kord lavale, soovitame Sul enne kuulata oma sihtrühma ja siis alles neile rääkida. 

KÕNE, KUI MÕTETE TAASSÜND, MITTE TEKSTI ETTELUGEMINE

Siin üks suurepärane kõne näidis sellest, kuidas teksti sõna-sõnalt paberilt maha lugedes on ikkagi võimalik rääkida nii, nagu sa justkui praegu tuletaksid  ja vormistaksid mõtteid, mida räägid. Ning kuidas selline meetod annab kõnelejale aega ja lisab mõjusust.

Samuti on see hea näide raskes olukorras peetavast kõnest. Mis saab olla veel keerulisem, kui pidada matusekõne mehele, kes on sinuga eluaeg avalikult võidelnud? Senaator MacCain oli Obama üks põhilisemaid ja häälekamaid kriitikuid.

ANONYMOUS PRESENTERS – MIS LUGU SEE NIMI ENDAS PEIDAB?

Me lähtume 4 reeglist.

REEGEL NR 1: ME EI RÄÄGI OMA KLIENTIDEST!

Anonymous Presenters kõneõpetajatena peame jääma anonüümseks. Kui meie klient esineb, kõnet peab või sõna võtab, siis tahame, et kuulajad ja meedia keskenduks tema ideedele, mitte sellele, kes teda kõnelema õpetas, ja kuidas ta seda tegi.

REEGEL NR 2: ME EI RÄÄGI KAASÕPPURITEST VÄLJASPOOL KÕNEKOOLI!

Meie kliendid väärtustavad anonüümsust. Kõnekoolis käib väga palju erinevate ettevõtete ja organisatsioonide juhte. Sageli treenivad koos suisa otsesed konkurendid. Hea esinemisoskus tähendab enese avamist. Selle sünniks on vajalik eksimise julgus. Seda soodustab teadmine, et kõik, mis tunnis toimub, jääb koolitusruumi seinte vahele.

REEGEL NR 3: KOOLITUSEL HAKKAVAD KÕIK RÄÄKIMA!

REEGEL NR 4: KOOLITUSEL HAKKAVAD KÕIK RÄÄKIMA!

KÕNE, MIS TEGI NALJAKA NIMEGA TUNDMATUST NOORMEHEST USA PRESIDENDI

2004. a ei teadnud keegi Illinoisi kuberner Barack Obamast suurt midagi. Aga pärast ühte kõnet muutus kõik.

Missugune on hea näide, kuidas alustada kõnet isiklikult – hetkeolukorrast ning enesest lähtuvalt? Kuidas avada suuri teemasid konkreetsete isiklike lugude abil?
Kuidas alustada rahulikult ja kasvatada hoogu terve kõne jooksul?
Kuidas võtta kokku suuri teemasid kõlavatesse ja meeldejäävatesse punchlinedesse?

KAS PIGEM ROHKEM VÕI VÄHEM SLAIDE?

Meilt on tihti küsitud, kui palju slaide heas esitluses olla võiks?
Kas parem oleks teha pigem rohkem slaide või hoida nende arv võimalikult väike?

Jagan siin ühte head näidet, kinnitamaks väidet, et slaidide arvul ei ole üldse mingit tähendust. Sul võib olla miljon slaidi, või siis ainult üks. Oluline on hoopis ajastus – millal täpselt midagi ekraanil kuvada. Oluline on ka info ajaline jaotus – kui palju infot korraga ekraanil esitleda. Ehk siis soovitus on järgida kahte rusikareeglit:

1. Ekraanil olev info EI TOHI OLLA SINU JUTUST EES.
2. Kuva infot ekraanile ÜKS IDEE per SLAID või per KLIKK.

LOO JUTUSTAMINE EHK STORYTELLING– ME KÕIK TEEME SEDA NAGUNII!

Hea selgitus, miks storytelling on kõige võimsam veenmise tööriist: