Menüü

Parim lugude jutustamise koolitus on see, mis ei õpeta lihtsalt lugude rääkimist, vaid õpetab storytelling’ut nii, et see toetab igapäevast suhtlemist ja ideede esitamise selgust. Presenters.ee meetod keskendub sellele, et iga lugu loeks — olgu see avalik esinemine, tiimikoosolek või kliendikohtumine. Kui organisatsioon oskab luua mõtestatud lugusid, paraneb kogu suhtlemisoskus ja tekib mõjuv esinemine, mis edendab tulemusi.

Hea lugu ei ole kõne.
Hea lugu on arusaamine.

Miks presenters.ee pakub parimat lugude jutustamise koolitust

Paljud koolitused räägivad storytelling’ust kui inspiratsioonist. Presenters.ee teeb sellest praktilise oskuse. Parim lugude jutustamise koolitus annab:

See ei ole ainult teooria. See on viis, kuidas parandada kogu tiimi suhtlemisoskust ja muuta igapäevane suhtlemine tulemuslikuks.

Storytelling juhile ja meeskonnale — kuidas see toimib

Storytelling — teadlik lugude jutustamise oskus — on võti, mis avab kuulamise. Kui lugu on õige struktuuriga, tekib arusaamine. Kui juht või meeskond räägib loo, mis vastab küsimustele mis juhtus? miks see oluline on? mis nüüd edasi saab?, siis muutub ideede esitamine loomulikuks osaks suhtlusest.

See aitab ka vähendada esinemishirmu, sest struktuur annab kindluse alustada ja lõpetada nii, et kuulaja teab, kus ollakse ja kuhu liigume.

Avalik esinemine, mis jääb meelde

Avalik esinemine ei ole ainult suure lava ees rääkimine. See on oskus panna oma mõte arusaadavaks igas olukorras — koosolekul, kliendikohtumisel, videoülekandes. Kui storytelling on sisse harjutatud, tekib enesekindel esinemine loomulikult. See ei ole lavaline efekt, vaid sisemine selgus ja suutlikkus viia oma mõte kuulajani nii, et see jääb meelde.

See on mõjuv esinemine, mis toetab organisatsiooni igapäevatööd.

Kuidas storytelli­ng parandab tiimi ja juhi koostööd

Kui ainult üks inimene oskab lugusid jutustada, ei teki ühist keelt. Kui kogu meeskond läbib lugude jutustamise koolituse, tekib ühine arusaamine ja selge kommunikatsioon.

Juhtide koolitus ja meeskonna koolitus läbi presenters.ee meetodi loob sidusa arusaama:

Need on praktilised tööriistad, mis ei kao pärast koolitust päevapealt.

Kellele parim lugude jutustamise koolitus sobib

Parim lugude jutustamise koolitus sobib:

Presenters.ee ei anna ainult inspiratsiooni —
see pakub tõestatud lahendusi, mis loovad selgust, enesekindlust ja mõjuvat kommunikatsiooni.

Sest kui sõnum on arusaadav ja lugu hästi jutustatud, liiguvad inimesed sinuga kaasa.
Ja see ongi päris mõju.

Meeskonna esinemiskoolitus ei ole ainult esitlusoskuse parandamine. See on kogu tiimi suhtlemisoskuse tõstmine, enesekindla esinemise arendamine ja selge ideede esitamise harjutamine. Kui meeskond ei oska oma mõtteid arusaadavalt edasi anda, jäävad head plaanid teostamata ja otsused venivad. Just seetõttu muutub meeskonna esinemiskoolitus organisatsioonis strateegiliseks investeeringuks.

Hea tiim ei mõtle ainult hästi.
Hea tiim räägib hästi.

Miks meeskonna esinemiskoolitus parandab igapäevast suhtlemisoskust

Koosolekud ei muutu tõhusamaks ainult ajaplaneerimisega.
Need muutuvad paremaks siis, kui inimesed julgevad rääkida selgelt ja lühidalt.

Sageli peidab end vaikuse taga esinemishirm või ebakindlus. Meeskonna esinemiskoolitus aitab selle nähtavale tuua ja samm-sammult vähendada.

Kui iga tiimiliige suudab oma mõtte arusaadavalt sõnastada, paraneb kogu meeskonna suhtlemisoskus.

Enesekindel esinemine loob usalduse tiimis

Tiimi sees tekib usaldus siis, kui inimesed tunnevad, et neid kuulatakse ja mõistetakse.

Enesekindel esinemine ei tähenda, et kõik räägivad palju. See tähendab, et igaüks suudab oma mõtte selgelt välja öelda. Kui see oskus on meeskonnas olemas, muutuvad arutelud sisukamaks ja otsused kiiremaks.

Meeskonna esinemiskoolitus aitab seda oskust teadlikult arendada.

Storytelling ja lugude jutustamise oskus tiimitöös

Tiimitöö ei põhine ainult faktidel.
See põhineb arusaamisel.

Storytelling ja lugude jutustamise oskus aitavad keerulised projektid ja eesmärgid lihtsamaks muuta. Kui tiimiliige räägib oma idee loona, tekib kontekst ja tähendus.

See muudab ka ideede esitamise loomulikumaks ja aitab saavutada mõjuvat esinemist ilma liigse pingutuseta.

Meeskonna koolitus ja juhtide koolitus ühtse keele loomiseks

Meeskonna esinemiskoolitus toimib kõige paremini siis, kui see on seotud ka juhtide koolitusega. Kui juht ja tiim kasutavad sama struktuuri ja mõtteviisi, tekib ühtne suhtlusstiil.

Ühine keel tähendab vähem arusaamatusi ja rohkem selgust.

Praktilised tööriistad, mis toetavad igapäevast tööd

Hea meeskonna esinemiskoolitus annab praktilised tööriistad, mida saab kasutada igas olukorras:

Need tööriistad muudavad koosolekud lühemaks ja sisukamaks.

Meeskonna esinemiskoolitus ei ole ühekordne sündmus.
See on investeering tiimi võimekusse.

Kui meeskond oskab rääkida selgelt, enesekindlalt ja mõjusalt, liiguvad ideed kiiremini ja tulemused paranevad.

Ja see ongi tugeva tiimi märk.

Juhtide esinemiskoolitus ei ole esinemistehnika harjutamine. See on juhtimise kvaliteedi tõstmine läbi parema suhtlemisoskuse, enesekindla esinemise ja selge ideede esitamise. Kui ettevõtte juht ei suuda oma mõtet arusaadavalt edasi anda, jäävad strateegia ja otsused tiimi jaoks kaugeks. Just siin aitab teadlik juhtide esinemiskoolitus luua selge sõnumi, mis paneb inimesed liikuma.

Juhtimine on nähtav roll.
Ja nähtavus tähendab oskust rääkida nii, et sind kuulatakse.

Juhtide esinemiskoolitus — kuidas selge sõnum muudab juhtimise mõjusaks

Juhtide esinemiskoolitus ei ole esinemistehnika harjutamine. See on juhtimise kvaliteedi tõstmine läbi parema suhtlemisoskuse, enesekindla esinemise ja selge ideede esitamise. Kui ettevõtte juht ei suuda oma mõtet arusaadavalt edasi anda, jäävad strateegia ja otsused tiimi jaoks kaugeks. Just siin aitab teadlik juhtide esinemiskoolitus luua selge sõnumi, mis paneb inimesed liikuma.

Juhtimine on nähtav roll.
Ja nähtavus tähendab oskust rääkida nii, et sind kuulatakse.

Miks juhtide esinemiskoolitus on täna kriitiline

Tänapäeva ettevõtte juht esineb rohkem kui kunagi varem.
Koosolekutel, strateegiapäevadel, investorite ees, meedias.

Ilma teadliku ettevalmistuseta võib isegi kogenud juht kogeda esinemishirmu. See ei tähenda nõrkust. See tähendab vastutuse kaalu.

Juhtide esinemiskoolitus aitab juhil:

See on alus mõjuvale esinemisele.

Enesekindel esinemine loob usalduse

Juhi sõnum ei mõjuta ainult informatsiooni tasandil.
See mõjutab emotsiooni tasandil.

Kui juht räägib ebakindlalt, tekib ruumi kahtlustele.
Kui ta räägib selgelt ja rahulikult, tekib usaldus.

Enesekindel esinemine ei tähenda valju häält või suurt lavaenergiat. See tähendab selgust ja kohalolu.

Juhtide esinemiskoolitus arendab just seda.

Storytelling ja lugude jutustamise oskus juhile

Numbrid ja slaidid ei loo tähendust.
Lugu loob.

Storytelling ja lugude jutustamise oskus aitavad juhil viia strateegia inimeste jaoks arusaadavale tasemele. Kui juht räägib päris olukordadest, otsustest ja tulemustest, muutub ka keeruline info lihtsamaks.

See muudab ka ideede esitamise veenvamaks ja arusaadavamaks.

Juhtide koolitus ja meeskonna koolitus ühtse keele loomiseks

Juhtide esinemiskoolitus ei toimi isolatsioonis.
Kui juht õpib paremini esinema, aga tiim mitte, jääb mõju poolikuks.

Seetõttu seostub juhtide esinemiskoolitus sageli ka meeskonna koolitusega, mis tõstab kogu organisatsiooni suhtlemisoskust. Kui kõik kasutavad sarnast struktuuri ja mõtlemist, tekib ühine arusaam.

See loob kiiremad otsused ja selgemad arutelud.

Praktilised tööriistad, mis jäävad juhile igapäevatöös

Hea juhtide esinemiskoolitus annab praktilised tööriistad, mida saab kasutada iga päev:

Need tööriistad ei ole ainult esitluste jaoks. Need on juhtimise tööriistad.

Juhtide esinemiskoolitus ei muuda juhti näitlejaks.
See muudab ta arusaadavaks.

Ja juht, kes on arusaadav, on mõjus.
Juht, kes on mõjus, viib organisatsiooni edasi.

Avalik esinemine kriisis ei ole kommunikatsiooniosakonna teema. See on ettevõtte juhi vastutus. Kui kriis lööb, testitakse kogu organisatsiooni suhtlemisoskust, juhi enesekindlat esinemist ja võimet luua selge sõnum. Just sellistes olukordades muutub otsustavaks, kas juhil on varasem esinemiskoolitus, praktilised tööriistad ja oskus kasutada storytelling’ut nii, et inimesed mõistavad, mis toimub ja kuhu liigutakse.

Kriisis ei otsita täiuslikkust.
Otsitakse selgust.

Avalik esinemine kriisis — esimene sõnum määrab tooni

Kui ettevõttes tekib kriis, tekib tühimik.
Ja tühimik täidetakse alati lugudega.

Kui ettevõtte juht ei räägi, räägivad teised.
Kui ta räägib segaselt, tekib paanika.

Avalik esinemine kriisis peab vastama kolmele küsimusele:

See on koht, kus mõjuv esinemine loob turvatunde.

Ettevõtte juht ja esinemishirm kriisihetkel

Kriisis suureneb surve.
Ka kogenud ettevõtte juht võib kogeda tugevat esinemishirmu.

Sest iga sõna kaalub rohkem.

Siin aitab varasem esinemiskoolitus ja teadlik ettevalmistus. Kui sõnum on struktureeritud ja läbimõeldud, muutub ka enesekindel esinemine võimalikuks.

Kindel juht ei tähenda emotsioonitu juht.
See tähendab selget ja rahulikku kohalolu.

Storytelling kriisis — kuidas lugu aitab olukorda mõista

Kriisi ajal ei piisa faktidest.
Inimesed vajavad tähendust.

Storytelling ja lugude jutustamise oskus aitavad ettevõtte juhil selgitada olukorda nii, et see oleks arusaadav. Lugu loob konteksti: kust me tuleme, kus me oleme ja kuhu liigume.

See aitab ka ideede esitamisel — eriti siis, kui tuleb selgitada keerulisi otsuseid või muutusi.

Juhtide koolitus ja meeskonna koolitus kriisivalmiduseks

Kriis ei ole aeg õppimiseks.
See on aeg kasutamiseks.

Seetõttu on oluline, et enne kriisi oleks toimunud juhtide koolitus ja meeskonna koolitus, mis arendab organisatsiooni suhtlemisoskust.

Kui kogu juhtkond räägib ühtset sõnumit, väheneb segadus.
Ühtne keel loob stabiilsuse.

Praktilised tööriistad avalikuks esinemiseks kriisis

Kriisis aitab lihtne struktuur:

Need on praktilised tööriistad, mis aitavad säilitada rahu ja usaldust.

Avalik esinemine ei pea kriisis olema pikk.
See peab olema selge.

Kriis paljastab organisatsiooni tugevuse.
Ja see tugevus algab juhi sõnumist.

Kui ettevõtte juht oskab kasutada avalikku esinemist, rakendada storytelling’ut ja hoida selget sõnumit, ei murra kriis organisatsiooni.

See võib selle hoopis tugevamaks muuta.

Avalik esinemine ja ettevõtte juht käivad täna lahutamatult koos. Juht ei esine ainult konverentsil või meedias. Ta esineb iga päev — koosolekul, strateegiapäeval, töötajate ees, investoritega rääkides. Kui avalik esinemine on ebaselge, kannatab kogu organisatsiooni suhtlemisoskus. Kui see on tugev, tekib usaldus, suund ja liikumine. Just siin muutub oluliseks teadlik esinemiskoolitus, mis aitab juhil luua selge sõnumi ja jõuda enesekindla esinemiseni.

Juhtimine on nähtav roll.
Ja nähtavus tähendab vastutust sõnumi eest.

Avalik esinemine kui juhtimise tööriist

Ettevõtte juht ei räägi lihtsalt informatsiooni edasi.
Ta loob tähenduse.

Kui avalik esinemine on läbimõeldud, mõistab tiim, miks otsuseid tehakse. Kui see on segane, tekib kuulujuttude ruum.

Hea avalik esinemine tähendab:

See ei ole karisma küsimus. See on oskus.

Ettevõtte juht ja esinemishirm

Ka kogenud ettevõtte juht võib kogeda esinemishirmu.
Eriti olukordades, kus tuleb selgitada keerulisi otsuseid või muudatusi.

Kui sõnum on loogiliselt üles ehitatud, väheneb pinge.
Siin aitab esinemiskoolitus, mis annab juhile kindla struktuuri ja praktilised tööriistad.

Struktuur loob kindluse.
Kindlus loob enesekindla esinemise.

Storytelling ja lugude jutustamise oskus juhile

Numbrid näitavad suunda.
Lood annavad tähenduse.

Storytelling ja lugude jutustamise oskus aitavad ettevõtte juhil tuua strateegia inimeste jaoks arusaadavaks. Kui juht räägib päris olukordadest, otsustest ja õppetundidest, muutub ka keeruline info lihtsamaks.

See muudab ka ideede esitamise mõjusamaks.
Inimesed ei kuula ainult kohustusest, vaid huvist.

Mõjuv esinemine organisatsiooni sees

Avalik esinemine ei toimu ainult laval.
See toimub igas sisekommunikatsioonis.

Kui ettevõtte juht räägib selgelt ja inimlikult, paraneb kogu tiimi suhtlemisoskus. Koosolekud muutuvad lühemaks, arutelud sisukamaks ja otsused kiiremaks.

See on mõjuv esinemine, mis loob reaalse tulemuse.

Juhtide koolitus ja meeskonna koolitus ühtse sõnumi loomiseks

Kui ainult ettevõtte juht õpib paremini esinema, jääb mõju piiratud. Kui kogu organisatsioon läbib juhtide koolituse ja meeskonna koolituse, tekib ühine arusaam, kuidas rääkida nii, et sõnum jõuaks kohale.

Ühtne keel loob selguse.
Selgus loob usalduse.

Avalik esinemine ja ettevõtte juht ei ole eraldi teemad.
Need on üks tervik.

Juht, kes oskab luua selge sõnumi, kasutada storytelling’ut ja rääkida enesekindlalt, ei pea inimesi sundima kaasa tulema.

Nad tulevad ise.

Storytelling ja lugude jutustamise oskus ei ole müügitiimi jaoks meelelahutus. Need on tööriistad, mis muudavad ideede esitamise veenvaks ja loovad päriselt mõjuva esinemise kliendikohtumisel. Kui müügimeeskond ei oska rääkida lugu, jääb pakkumine lihtsalt informatsiooniks. Kui nad oskavad, muutub see otsuseks. Just siin kohtuvad esinemiskoolitus, tugevam suhtlemisoskus ja praktilised tööriistad, mis aitavad tiimil iga päev paremini müüa.

Müük ei ole ainult argument.
Müük on arusaamine.

Ja arusaamine sünnib loost.

Storytelling müügimeeskonnas — kuidas selge sõnum loob usalduse

Müügikohtumisel ei võida see, kes räägib kõige rohkem.
Võidab see, kes räägib nii, et klient näeb ennast loos.

Storytelling aitab müüjal luua selge sõnumi, mis seob toote või teenuse kliendi reaalse olukorraga. Kui müüja alustab faktidega, tekib distants. Kui ta alustab olukorrast, tekib kontakt.

Näiteks:
“Meil oli klient, kes seisis täpselt sama küsimuse ees…”

See on hetk, kus kuulaja hakkab kaasa mõtlema.

Lugude jutustamise oskus kui müügitiimi koolituse keskpunkt

Paljud müügimeeskonnad keskenduvad skriptidele.
Aga skript ei loo usaldust.

Lugude jutustamise oskus on midagi, mida saab arendada teadlikult. Seetõttu on see muutunud oluliseks osaks nii meeskonna koolitusest kui ka juhtide koolitusest.

Kui kogu tiim räägib sama struktuuriga lugusid, tekib ühtne kvaliteet. Müük ei sõltu enam ainult “loomulikust andest”, vaid oskusest.

See on koht, kus esinemiskoolitus aitab müügitiimil oma mõtet struktureerida ja esitada veenvalt.

Kuidas storytelling vähendab esinemishirmu müügikohtumisel

Müügimeeskond kogeb sageli varjatud esinemishirmu.
Eriti suurte klientide ees.

Kui müüja peab lihtsalt “müüma”, kasvab pinge.
Kui ta räägib loo päris olukorrast, väheneb surve.

Struktuur loob turvatunde. Turvatunne loob enesekindla esinemise.

Ja kui müüja tunneb end kindlalt, muutub kogu kohtumine loomulikuks vestluseks, mitte pingeliseks esitluseks.

Ideede esitamine, mis liigub otsuseni

Hea müük ei lõpe informatsiooniga.
See lõpeb otsusega.

Storytelling aitab ideede esitamise viia tasemele, kus klient näeb muutust enda jaoks. Lugu näitab probleemi, pinget ja lahendust.

See loob mõjuva esinemise, mis ei suru, vaid suunab.

Praktilised tööriistad müügitiimile

Storytelling ei tähenda pikki jutte.
See tähendab selget struktuuri:

Need on praktilised tööriistad, mida saab kasutada igas müügikohtumises.

Kui müügimeeskond valdab storytelling’ut ja lugude jutustamise oskust, paraneb kogu tiimi suhtlemisoskus. Kohtumised muutuvad dialoogiks, mitte monoloogiks.

Storytelling ja lugude jutustamise oskus ei ole lisakiht müügiprotsessis.
Need on selle tuum.

Kui müügitiim räägib lugusid, ei pea nad veenma.
Klient jõuab otsuseni ise.

Ja see on müük, mis jääb püsima.

Storytelling ja lugude jutustamise oskus ei ole pehme teema. Need on tänase juhi tööriistad. Kui juht ei oska oma mõtet rääkida loona, jääb strateegia paberile ja tiim ei tule kaasa. Just siin muutub oluliseks ka esinemiskoolitus, parem suhtlemisoskus ja oskus teha ideede esitamine nii, et sõnum jõuaks päriselt kohale.

Hea juht ei räägi rohkem.
Ta räägib selgemalt.

Ja selgus sünnib loost.

Storytelling juhile — kuidas luua selge sõnum

Juht võib saata välja slaidid ja numbrid.
Aga inimesed ei liigu numbrite peale.

Inimesed liiguvad tähenduse peale.

Storytelling aitab juhil luua selge sõnumi, mis vastab kolmele küsimusele:

Kui need kolm on loona koos, tekib arusaamine.

Lugude jutustamise oskus kui juhtide koolituse keskne osa

Lugude jutustamise oskus ei ole kaasasündinud anne. See on oskus, mida saab õppida.

Seetõttu on see muutunud ka oluliseks osaks juhtide koolitusest.
Kui juht õpib rääkima päris olukordadest, päris valikutest ja päris vigadest, tekib usaldus.

See on rohkem kui esinemine.
See on juhtimine läbi loo.

Kuidas storytelling vähendab esinemishirmu ja loob enesekindla esinemise

Paljud juhid kogevad vaikset esinemishirmu.
Mitte lava ees, vaid kriitiliste otsuste selgitamisel.

Kui mõte on loona üles ehitatud, väheneb pinge.
Tekib loomulik enesekindel esinemine.

Lugu annab struktuuri.
Struktuur annab kindluse.

Meeskonna koolitus, kus ideede esitamine muutub mõjusaks

Kui ainult juht räägib lugusid, tekib ühepoolne suhtlus.
Kui kogu tiim oskab kasutada storytelling’ut ja lugude jutustamise oskust, muutub ka meeskonna koolitus sisuliseks.

Ideede esitamine muutub selgemaks.
Arutelud muutuvad sisukamaks.
Koosolekud muutuvad lühemaks.

See on mõjuv esinemine, mis ei vaja ülepingutatud esitlust.

Praktilised tööriistad juhile

Storytelling ei tähenda ilukirjandust.
See tähendab lihtsat struktuuri:

Need on praktilised tööriistad, mida saab kasutada iga päev.

Kui juht kasutab lugusid teadlikult, muutub kogu organisatsiooni suhtlemisoskus.
Tekib ühine keel ja arusaamine.

Storytelling ja lugude jutustamise oskus ei ole lisaväärtus.
Need on juhtimise keskne osa.

Juht, kes oskab rääkida loo, ei sunni inimesi kaasa tulema.
Inimesed tulevad ise.

Sest nad saavad aru.

Esinemishirm on palju levinum, kui arvatakse. See ei puuduta ainult laval rääkimist, vaid igapäevaseid olukordi, kus tuleb oma mõte selgelt välja öelda. Koosolekul, esitlusel, kliendiga rääkides. Sageli ei jää head ideed toppama sisu taha, vaid selle taha, kuidas need kõlavad. Just siin aitab esinemiskoolitus arendada suhtlemisoskust, luua enesekindel esinemine ja toetada paremat ideede esitamine igas olukorras.

Paljud inimesed ei tunnista endale, et neil on esinemishirm. See peidab end vaikuse, slaidide taha peitumise või liiga keerulise jutu sisse.

Miks esinemishirm mõjutab suhtlemisoskust rohkem kui arvad

Kui inimene kardab rääkida, hakkab ta oma mõtet keerulisemaks muutma.

Ta loodab, et detailid peidavad ebakindluse.

Tulemuseks on see, et kuulaja kaotab fookuse ja sõnum ei jõua kohale.

See ei ole teadmiste puudus. See on esinemishirm, mis mõjutab otseselt suhtlemisoskust.

Kuidas esinemiskoolitus aitab esinemishirmu vähendada

Esinemiskoolitus ei alga tehnikast. See algab turvalisest keskkonnast.

Inimesed saavad rääkida päris olukordadest ilma hinnanguta. Samm-sammult tekib kogemus, et oma mõtte välja ütlemine ei ole ohtlik. Sealt hakkab kasvama enesekindel esinemine.

Kui hirm väheneb, muutub ka rääkimine lihtsamaks ja loomulikumaks.

Ideede esitamine ilma pingeta

Sageli arvame, et probleem on sõnastuses. Tegelikult on probleem julguses.

Kui esinemishirm taandub, paraneb ka ideede esitamine. Mõte muutub selgemaks, jutt lühemaks ja kuulaja saab paremini kaasa mõelda.

Siin aitab palju loo jutustamine, storytelling ja story telling. Lugu annab mõttele loomuliku struktuuri.

Enesekindel esinemine loob mõjuva esinemise

Enesekindel esinemine ei tähenda esinemist ilma närvita. See tähendab, et närv ei juhi sind.

Kui inimene oskab oma mõtte lihtsalt välja öelda, tekib mõjuv esinemine loomulikult. Inimesed kuulavad, sest nad saavad aru.

Praktilised tööriistad, mis aitavad esinemishirmust üle saada

Hea esinemiskoolitus annab praktilised tööriistad:

kuidas alustada juttu rahulikult

kuidas hoida sõnum selge

kuidas lõpetada nii, et tekib kindlus

Need tööriistad ei tööta ainult laval, vaid igapäevases suhtluses.

Esinemishirm ei ole märk nõrkusest. See on märk sellest, et inimene hoolib.

Kui sellele lisada esinemiskoolitus, parem suhtlemisoskus ja oskus luua selge sõnum, muutub esinemine loomulikuks osaks tööst. Ja kui esinemine on loomulik, liiguvad ideed, otsused ja inimesed kiiremini kaasa.

Esinemiskoolitus ei ole ainult neile, kes peavad lavale minema. See on neile, kes tahavad, et nende suhtlemisoskus, enesekindel esinemine ja ideede esitamine hakkaksid igapäevases töös päriselt tulemusi looma. Enamasti ei jää head ideed toppama mitte sisu, vaid selle taha, kuidas need välja öeldakse.

Organisatsioonides kordub sama muster: koosolekud venivad, inimesed noogutavad, aga päris arusaamist ei teki. See on koht, kus esinemiskoolitus aitab luua selge sõnumi ja annab praktilised tööriistad, millega iga inimene suudab oma mõtte arusaadavalt ja mõjusalt edasi anda.

Miks esinemiskoolitus parandab suhtlemisoskust rohkem kui ükski koosolek?

Koosolekud ei paranda suhtlemist, kui inimesed ei julge rääkida.

Sageli peidab end viisakas vaikus tegelikult esinemishirmu ja ebakindlust oma mõtte sõnastamisel.

Esinemiskoolitus loob turvalise ruumi, kus inimesed harjutavad päris olukordi. Nad õpivad, kuidas rääkida nii, et mõte ei läheks kaduma ja kuulaja jaksaks lõpuni kaasa mõelda. Tulemuseks on parem suhtlemisoskus kogu tiimis.

Enesekindel esinemine loob usalduse juhi ja tiimi vahel

Juht võib olla väga pädev, aga kui sõnum ei kõla kindlalt, tekib ruumi kahtlustele.

Enesekindel esinemine ei tähenda valju häält või suuri žeste. See tähendab selgust.

Kui juht räägib lihtsalt, arusaadavalt ja inimlikult, tekib usaldus.

Just seda aitab esinemiskoolitus juhil harjutada.

Ideede esitamine nii, et inimesed päriselt kuulavad

Hea idee ei liigu edasi, kui see on esitatud keeruliselt.

Ideede esitamine on oskus, mida saab õppida.

Kui lisada siia loo jutustamine, storytelling ja story telling, muutub ka keeruline info arusaadavaks. Inimesed ei kuula enam kohustusest, vaid huvist.

See on koht, kus mõjuv esinemine sünnib loomulikult.

Praktilised tööriistad, mis jäävad tööle ka pärast koolitust

Hea esinemiskoolitus ei anna ainult inspiratsiooni. See annab praktilised tööriistad:

kuidas alustada nii, et sind kuulatakse

kuidas hoida sõnum lihtne ja selge

kuidas lõpetada nii, et tekib liikumine

Need tööriistad kanduvad koosolekutele, esitlustesse ja igapäevasesse suhtlusesse.

Esinemiskoolitus kui meeskonna koolitus ja juhtide koolitus ühes

Sageli arvatakse, et esinemine on individuaalne oskus. Tegelikult on see meeskondlik võimekus.

Kui kogu tiim läbib meeskonna koolituse ja juhid saavad juhtide koolituse, muutub organisatsiooni suhtlemise kvaliteet tervikuna. Tekib ühine arusaam, kuidas rääkida nii, et mõte jõuaks kohale.

Esinemiskoolitus ei muuda inimesi esinejateks.

See muudab nad arusaadavaks.

Ja kui inimesed on arusaadavad, liiguvad ideed kiiremini, otsused sünnivad selgemalt ning kogu tiimi suhtlemisoskus tõuseb uuele tasemele.

Presentation training does not start on a stage. It starts in a meeting.
In the place where good ideas fail to land and polite nodding hides real thoughts.

In two very different organizations, the problem was the same.
The strategy existed. The people were smart. The work was happening.
But the results were not moving.

The problem was not the plan.
The problem was communication skills and the way idea presentation happened.

In both teams, the same pattern appeared:
people spoke, but the message did not land.
Leaders explained, but the room did not follow.

They needed presentation training that would create a clear message and provide real practical tools.

Why communication skills and presentation courage truly create results

The leader of the first team noticed that meetings dragged on.
Discussions went into details. Decisions stayed in the air.

In the second team, the issue was different.
Meetings were short. Nobody disagreed.
But later, nothing that was agreed actually happened.

In both cases, what was missing was presentation courage and impactful public speaking.

People did not dare to express their thoughts simply and clearly.
It was not a lack of knowledge. It was presentation fear.

And it hid itself behind politeness, slides, and complicated talk.

How presentation training helps overcome presentation fear

The work began with a simple question:

“Can you explain your idea without slides so that someone actually wants to listen?”

Silence.

Then came the next step — public speaking in a safe space.
Without judgment. Without roles.

People had to talk about real work situations.
Simply. Humanly.

It became clear how much energy had been spent hiding the point instead of explaining it.

This is where confident presentation starts to grow.
Not from technique, but from courage.

Our approach — storytelling, story telling, and a clear message

In both teams, the turning point was the same.

The moment they realized that storytelling is not a performance trick.
And story telling is not a marketing tool.

It is how people receive information.

When you speak only in facts, people listen politely.
When you tell a story, people truly listen.

One specialist started the next presentation like this:
“Let me tell you about a situation that happened with a client last week…”

The room changed.

This was a persuasive speech without effort.
This was natural impactful public speaking.

Because the message was clear and human.

Leadership training and team training with practical tools

Both teams received very concrete practical tools:

This was not theory.
This was leadership training and team training that changed everyday meetings.

The leader learned how to speak so people wanted to think along.
The team learned how to speak so the point would not get lost.

What changed after presentation training and communication training

The changes did not appear in slides.
They appeared in conversations.

Meetings became shorter.
Discussions became more meaningful.
Decisions became faster.

Because people had:

And most importantly — a shared clear message.

In the end, one team member said a sentence that described the journey of both teams:

“I thought I had a problem with presenting.
Actually, I had a problem with not knowing how to explain my thoughts simply.”

This is where presentation training, communication training, storytelling, and story telling become truly valuable inside an organization.

Not to be entertaining.
But to be understandable.

Because when the message is understandable, public speaking becomes natural.
And when speaking becomes natural, people move with you.

Ühel esmaspäeva hommikul istus juht oma tiimiga koosolekul ja mõtles:
“Meil on head ideed. Miks need kunagi päriselt kohale ei jõua?”

Slaidid olid ilusad. Numbrid korras. Plaan olemas.
Aga ruumis oli vaikus, mis ütles rohkem kui sõnad.

Inimesed noogutasid. Keegi ei vaielnud. Keegi ei küsinud.
Ja pärast koosolekut koridoris räägiti hoopis teist juttu.

Probleem ei olnud strateegias.
Probleem oli suhtlemisoskuses.

Juht sai aru, et asi ei ole selles, mida nad räägivad.
Vaid selles, kuidas nad räägivad.

Nad vajasid selget sõnumit.
Nad vajasid oskust teha ideede esitamine nii, et inimesed päriselt kuulaksid.
Nad vajasid mõjuvat esinemist.

Aga kõige rohkem – nad vajasid esinemisjulgust.

Tiimis oli väga tarku inimesi.
Spetsialistid, kes tundsid oma valdkonda läbi ja lõhki.

Aga kui tuli hetk rääkida suuremale ringile, algas sama muster:

See oli klassikaline esinemishirm, mida keegi ei julgenud nimepidi kutsuda.

Juht ise ei olnud parem.
Tal oli kogemus. Positsioon. Autoriteet.
Aga puudus enesekindel esinemine, mis paneks inimesed kaasa mõtlema, mitte lihtsalt kuulama.

Koosolekud venisid. Otsused jäid õhku.
Inimesed ei saanud aru, kuhu liigutakse.

Seal hetkel sai juhile selgeks:
me ei vaja veel üht strateegiapäeva.

Me vajame esinemiskoolitust, suhtluskoolitust ja tegelikult tervet juhtide koolitust ning meeskonna koolitust.

Esimeses töötoas küsiti neilt lihtne küsimus:

“Kas te oskate oma ideed rääkida ilma ühegi slaidita nii, et inimene tahab kuulata?”

Vaikus.

Siis tuli teine küsimus:

“Kas te kasutate loo jutustamist oma igapäevases töös?”

Keegi ütles: “Me ei ole turundajad.”

Ja just sealt hakkas asi lahti hargnema.

Neile näidati, et storytelling ei ole turunduse tööriist.
Ja story telling ei ole esinemistrikk.

See on viis, kuidas inimesed mõtlevad.
Kuidas nad otsuseid teevad.
Kuidas nad aru saavad.

Kui sa räägid ainult fakte, kuulatakse sind viisakalt.
Kui sa räägid loo, sind kuulatakse päriselt.

Harjutused olid lihtsad. Aga ebamugavad.

Räägi oma projektist nii, nagu räägiksid sõbrale.
Räägi oma eesmärgist ilma ühegi võõrsõnata.
Räägi oma ideest nii, et see mahub kahe minuti sisse.

Alguses oli näha, kui sügavalt oli juurdunud harjumus peita mõte keerulise jutu taha.

Aga samm-sammult hakkasid asjad muutuma.

Inimesed avastasid, et neil on tegelikult väga head lood.
Nad lihtsalt ei olnud kunagi mõelnud, et töö juures tohib lugusid rääkida.

Nad said kätte praktilised tööriistad, kuidas oma mõtet üles ehitada:

See muutis kõike.

Järgmine koosolek oli teistsugune.

Üks spetsialist alustas oma ettekannet nii:
“Ma räägin teile ühe olukorra, mis meil eelmisel nädalal kliendiga juhtus…”

Kõik kuulasid.

Ilma slaidideta. Ilma keerutamata.

See oli veenev kõne.
See oli päriselt mõjuv esinemine.

Juht märkas, et inimesed hakkasid rohkem küsima. Rohkem kaasa mõtlema. Rohkem vaidlema.

Ja see oli hea märk.

Sest see tähendas, et sõnum jõudis kohale.

Paari kuu pärast ütles juht:

“Meie suurim muutus ei olnud uues protsessis.
Meie suurim muutus oli see, et inimesed julgevad rääkida.”

See ongi avalik esinemine organisatsiooni sees.
Mitte laval. Vaid koosolekul. Arutelus. Otsustes.

Kui inimestel on esinemisjulgus, paraneb kogu tiimi suhtlemisoskus.

Kui juhil on enesekindel esinemine, tekib usaldus.

Kui ideede esitamine on selge, liiguvad asjad kiiremini.

Nad said aru, et esinemiskoolitus ei ole esinemise jaoks.
Suhtluskoolitus ei ole suhtlemise jaoks.

Need on selleks, et organisatsioon hakkaks mõtlema ühes rütmis.

Ja kui see juhtub, muutub kõik:

Koosolekud lühenevad.
Otsused kiirenevad.
Inimesed tulevad kaasa.

Sest neil on selge sõnum.

Ja oskus seda edasi anda.

Lõpuks ütles üks tiimiliige lause, mis võttis kogu teekonna kokku:

“Ma arvasin, et mul on probleem esinemisega.
Tegelikult oli mul probleem sellega, et ma ei osanud oma mõtet lihtsalt rääkida.”

See on koht, kus loo jutustamine, storytelling ja story telling muutuvad organisatsiooni kõige praktilisemaks oskuseks.

Mitte selleks, et olla huvitav.
Vaid selleks, et olla arusaadav.

Ja kui sa oled arusaadav, oled sa mõjuv.

Ja kui sa oled mõjuv, liiguvad inimesed sinuga kaasa.

Noored tuleb aidata ekraani tagant töövestlusele!

Noorte ebakindlus näost näkku suhtlemisel takistab neil tööle saamast. Neid aitaksid juba lihtsad baasoskused, mille omandamiseks tuleb vaid harjutada ning noori selles toetada, kirjutavad avaliku esinemise koolitajad Hardi Kinnas ja Mart Koldits.

Me oleme aastaid õpetanud juhte ja näitlejaid esinema ning inimestega suhtlema. Näeme iga päev, kui suur vahe on sellel, kas inimene oskab olla füüsilises ruumis või mitte.

Viimastel aastatel on üks asi hakanud eriti silma – meie ägedad noored.

Noored ei ole rumalad. Nad ei ole laisad. Aga paljud neist ei tunne end füüsilises ruumis kindlalt.

Töö algab kohtumisest

Töötukassa juht Gert Tiivas on juhtinud tähelepanu sellele, et noorte töötus on Eestis päris probleem. See tähendab, et paljud noored ei jõua tööle nii kiiresti, kui võiks. Seda kinnitab ka statistika.

Statistikaameti andmetel oli 2025. aasta teises kvartalis 15–24aastaste töötuse määr Eestis üle 25 protsendi, mis tähendab, et iga neljas noor, kes soovib töötada, ei ole tööga hõivatud. Samal ajal jäi kogu tööealise elanikkonna töötuse määr ligikaudu 7 protsendi juurde. Ka rahvusvaheline võrdlus näitab sama mustrit.

Eurostati andmetel oli noorte töötuse määr Eestis 2025. aastal ligikaudu 19–20 protsenti, samal ajal kui Euroopa Liidu keskmine jäi umbes 15 protsendi juurde. Eesti kuulub seega noorte töötuse poolest Euroopa Liidu kõrgema riskiga riikide hulka.

Tööleminek ei alga CVst. See algab kohtumisest. Istumisest teisel pool lauda. Silma vaatamisest. Oskusest öelda, kes sa oled ja miks siin oled.

Just see hetk on paljudele noortele raske.

Päris ruumis ei ole undo-nuppu. Kui sa ütled midagi valesti, siis see jääb. Kui tekib vaikus, siis seda on tunda. Kui pilk langeb maha, siis teine märkab seda. Teise inimese käte liikumine, ülejäänud kehakeel, miimika – kõik, mida meie alateadvus neil hetkedel kinni püüab.

Ekraanil saab vastata hiljem, parandada sõnumit, lahkuda vestlusest. Füüsilises ruumis aga mitte. Pole ime, et päris kohtumine tundub hirmutav.

Siin ei ole midagi uut, võõras inimene on ikka ebamugav. Ka täiskasvanutele. Vahe on selles, et vanemad põlvkonnad pidid sellised asjad lihtsalt ära tegema.

Noortel on täna rohkem valikuid – kui miski tundub ebamugav, siis saab proovida sellest mööda minna. Aga töö ja koostöö ei sünni mitte möödaminemisest, vaid kohtumistest.

Elu baasoskused

Päris suhtlus ei vaja karismat ega esinemisjulgust. Piisab baasoskustest.

Näiteks täiesti tavalised asjad, mida me kõik peame iseenesestmõistetavaks: oskus vaadata teisele inimesele silma, hoida fookust ühe mõtte peal, rääkida lühidalt ja selgelt ning kuulata päriselt, mitte ainult oma vastust ette valmistada. Ja väga lihtne niinimetatud storytelling: kes ma olen, mida ma oskan, miks ma siin olen.

Need ei ole lavaoskused. Need on elulised suhtlusoskused.

See tähendab, et noortel on vaja harjutada päris suhtlust samamoodi nagu iga teist oskust. Alustada lihtsast: mõtte lõpuni ütlemisest, pilgu hoidmisest, lühikesest enesetutvustusest. Mitte korraga ja mitte laval, vaid samm-sammult, turvaliselt.

Kui neid oskusi pole kunagi päriselt harjutatud, siis on loomulik, et ruum tundub liiga suur.

Me näeme seda sageli: inimene tahaks osata, aga ei taha kohe publiku ette minna. Ta tahaks proovida rahulikult, omas tempos, ilma et keegi hindaks. Selline vahepealne õppimisviis – kus saab mõelda läbi oma sõnad ning harjutada fookust ja kontakti privaatselt – aitab paljudel teha esimese sammu. See ei asenda nii-öelda päris ruumi, aga see teeb sinna jõudmise lihtsamaks.

Kontakt ei teki mitte sõnadest, vaid kohalolust. Vaikus ei ole viga. Pilk ei ole rünnak. Ruum ei ole vaenlane. Need on tõed, millega saab ja tuleb harjuda.

Vaja on treenida

Ajuteadlane Jaan Aru on selgitanud, et aju areneb selle järgi, mida me igapäevaselt treenime. Kui treenime lühisõnumite kirjutamist ja kiiret reageerimist, siis tundubki pikk vestlus raske.

See ei ole kellegi süü, vaid harjumus. Harjumusi saab muuta – tuleb vaid treenida.

Keegi ei pea kohe lavale minema. Keegi ei pea kohe särama. Piisab sellest, kui ütled oma mõtte lõpuni, hoiad paar sekundit pilku ja julged olla hetkes. Sellest algabki teekond ekraanist päris ruumi.

Noored ei ole kadunud, nagu ka meie nende jaoks. Nad on teel. Kui me anname neile lihtsad tööriistad, millega ehitada sillad, siis jõuame koos kohale.

Ahjaa – sama muster paistab ka väljaspool tööturgu.

Häirekeskus on toonud korduvalt välja, et osa noori ei julge hädaolukorras telefonikõnet teha ning eelistaks suhelda kirjalikult. On piloteeritud lahendusi, mis võimaldaksid häirekeskusega suhelda ka sõnumi teel – eeskätt olukordades, kus helistamine tundub liiga raske või hirmutav.

See ei ole mugavusküsimus. See on märguanne, et päris häälega, päris inimesega suhtlemine on paljude jaoks muutunud suureks läveks ning see on alles algus.

Mart Koldits ja Hardi Kinnas, Anonymouse asutajad.

Artikkel ilmus 22.01.2026 Äripäevas: https://www.aripaev.ee/arvamused/2026/01/22/mart-koldits-ja-hardi-kinnas-noored-tuleb-aidata-ekraani-tagant-toovestlusele


Kanada peaministri Mark Carney kõne Davosi majandusfoorumil – ilmselt üks olulisimaid kõnesid praegusel ajastul!

Kõnes joonistatakse välja probleem ja pakutakse selge lahendus. Kogu ülisegane, mitmekihiline ja keeruline geopoliitika olukord suudetakse võtta kokku lihtsa kujundliku looga ning ehitatakse kõne sõnumid ümber selle loo. Komplimendid Vaclav Havelile! Lisaks soliidse ja rahuliku esinemisstiili hea näide. 
Nagu öeldakse: must see!

Mart

Allikas: Youtube

 

1-minutiline kiirtest, mis aitab tajuda, kas ja kui vabalt teie tiimis päriselt räägitakse.

Rääkisime hiljuti ühe Eesti ettevõtte HR-juhiga.
Tark tiim. Head inimesed. Õige hoiak.

Aga kõlama jäi lause:
„Kõik saavad aru, mis ei tööta, aga keegi ei ütle seda koosolekul välja.”

See pole midagi haruldast.
Aus rääkimine on keeruline isegi siis, kui keskkond on näiliselt turvaline. Mõtted jäävad pähe, laused ütlemata. Mitte pahatahtlikkusest, vaid harjumusest, hirmust, mugavusest.

Selle pealt tegime ühe väikese eksperimendi.
1-minutiline kiirtest, mis aitab paremini aru saada, kas ja kui vabalt teie tiimis päriselt räägitakse.
See on anonüümne. Meie ei näe tulemusi.

Kui tahad teada, kas teil on ka nii 👉 https://esinemine.lovable.app


Hardi Kinnas: Eesti liiguks edasi, kui lõpetaksime odavuse kummardamise

Mis juhtuks, kui riik lõpetaks näilise odavuse kummardamise ning hakkaks päriselt ostma ja looma väärtust? Eesti liiguks edasi. Ja teeks seda kiiresti, kirjutab Orangetime’i ja Anonymous Presentersi loovstrateeg Hardi Kinnas.

Meile meeldib mõelda endast kui väikesest ja nutikast riigist. Oleme sellele isegi uhkusega viidanud. Aga see aeg on möödas.

Nutikus ei ela Exceli lahtris. Nutikus ei ole rida, mis on lihtsalt kõige odavam, vaid julgus võtta vastutus. Julgus tellida lahendus, mitte hind. Julgus usaldada professionaale, mitte loota, et 0,01% teenustasu teeb imesid.

Siseministeerium lõpetas erakorraliselt lepingu neile reisikorraldusteenuseid pakkunud ettevõttega Reisiekspert, kes ministeeriumi hinnangul rikkus lepingut, edastades valeandmeid vahendatud teenuste hinna kohta. Lepingus oli Reisieksperdi teenustasu osutatavate teenuste eest 0,01%.

See ei ole ühe konkreetse hanke teema. See ei ole ka ühe ettevõtte teema. See on meie väikese riigi mõtteviisi teema. Aastaid on vaikimisi kehtinud eeldus: odavaim = parim.

Kustkohast see üldse tuli? See mudel ei toimi, tegelikult pole see kunagi toiminud, ja kõik, kes teenus- või loovmajanduses tegutsevad, teavad seda.

Mõelgem tõsiselt: mis saaks siis, kui riik muudaks selle ühe refleksi ära? Mis juhtuks Eestiga, kui tellija vastutaks tulemuse, mitte ainult eurode eest? Mis juhtuks, kui hind ei oleks märk kokkuhoiukultuurist, vaid kvaliteedimärk?

Sellest algaks uus lugu.

“Küll te hakkama saate”

Kui riik ostab odavuse asemel väärtust, siis muutub kogu turu tempo. Professionaalid ei kulutaks energiat ellujäämisele ega projektidele, mille eelarve ei võimalda isegi hingata. Nad loovad, lahendavad, viivad ellu.

Tegemist ei oleks suurema kuluga, vaid targema investeeringuga. Targalt ostetud teenus hoiab pikas plaanis kokku aega, raha ja närve.

See tõstab kogu turu lati kõrgemale ja lubab meil vaadata silma ka naaberturgude konkurentsile — näiteks Skandinaaviale. Riik ütleks: me ei vali enam näiliselt odavat, me valime toimiva.

Kui riik ostab lahenduse, mis päriselt töötab, siis on sel suur mõju. Parem kommunikatsioon tähendab vähem vigu. Paremad digiteenused tähendavad vähem järjekordi ja vähem pahameelt. Sisukad koolitused tähendavad motiveeritumaid inimesi. Tugevad kampaaniad tõstavad mainet ja toovad siia talenti. Läbimõeldud teenusdisain vähendab raiskamist.

Lisaks: loov- ja teenusmajanduse ökosüsteem kasvaks lõpuks päriselt. Eestis on maailmatasemel tegijaid — disainerid, digiagentuurid, sisuloojad, kultuurikeskused, strateegid. Aga koduturul peab liiga sageli konkureerima mudeliga “tehke odavamalt, küll te kuidagi hakkama saate”.

See ei kasvata kvaliteeti. See surub taset alla. See sunnib ettevõtteid elama projektist projektini, mitte looma pikaajalist väärtust.

Elu muutub lihtsamaks

Teenuste kvaliteet on igapäevaelu kvaliteet. Kas digisüsteem töötab? Kas info liigub? Kas teenindus on arusaadav? Kas otsused on läbipaistvad? Kas elu muutub lihtsamaks või keerulisemaks?

Kui riik ostaks väärtust, siis tekiksid paremad teenused, eksport kasvaks, talent jääks Eestisse ja ettevõtted areneksid, mitte ei hingitseks.

Odavaim hind ei loo innovatsiooni. Õiglane hind loob.

Riik hakkaks teenuseid nägema investeeringu, mitte kulureana. Väikeriigi jõud ei tule odavusest, vaid kiirusest, selgusest ja kvaliteedist. Mõelgem kasvavale idusektori rollile ja selle mõjule meie SKT-le.

Üks tark ost võib muuta terve valdkonna efektiivseks. Väikesed otsused loovad suuri laineid. Kui riik ostab väärtust, siis muutub inimeste igapäev lihtsamaks. See ongi riigi töö — mitte raha kokku hoida, vaid luua toimiv tulemus.

Eesti kuvand muutuks, nii sees kui väljas. Kui riik ostab väärtust, mitte odavust, ütleb ta ettevõtjatele: me usaldame teie oskust, teie tööl on väärtus.

See on tugevam sõnum kui ükskõik milline toetusprogramm. Sellest sünnib partnerlus, mitte vastasseis. Austus, mitte kahtlus. Eesti ei oleks enam riik, kus võidab see, kes surub hinna kõige madalamaks. Eesti oleks riik, kus võidab see, kes pakub lahendust, mis päriselt töötab ja loob mõju.

Ja lõppkokkuvõttes tunneks seda iga inimene. Riigihanked ei ole tehniline küsimus — need puudutavad õpetajat, lapsevanemat, ettevõtjat, arsti, ametnikku, loovisikut.

Mõtteviisi küsimus

Ma vaatan, kuidas soomlased ehitasid Oodi — rahvaraamatukogu, mis on ühtaegu arhitektuurisaavutus, linnamärk ja kogukonna süda. Ja vaatan kõrvalt, kuidas meie Süku või rahvusraamatukogu saaga venib. Kuidas kõik kallineb. Kuidas kõik läheb plaanist üle. Kuidas avalik debatt käib summade, mitte väärtuse ümber.

Kas probleem on tõesti alati rahas? Või on see selles, et me üritame maailmaklassi lahendusi ehitada odava mõtteviisiga?

Soomlaste Oodi ei sündinud sellepärast, et see oli odav. Oodi sündis, sest keegi ütles: loome midagi, mis kestab. Midagi, mis on oma hinda väärt.

Küsimus ei ole majas. Küsimus on mõtteviisis, millega me ehitame riiki.

Kui me lõpetaksime odavuse ülistamise, siis liiguks Eesti kiiresti edasi. Ning kui ükskord küsitakse, kuidas Eesti järgmise suure arenguhüppe tegi, võiks vastus olla lihtne: me lõpetasime näilise odavuse kummardamise ja hakkasime lõpuks ostma väärtust.

Artikkel on avaldatud Äripäevas 9.12.2025: https://www.aripaev.ee/arvamused/2025/12/08/hardi-kinnas-eesti-liiguks-edasi-kui-lopetaksime-odavuse-kummardamise


Autor  Hardi Kinnas on kõnekooli Anonymous Presenters kaasasutaja ning partner.


Lõpueksami hommikul tundsin end veidi nagu enne Batu Caves’i värvilistest treppidest üles ronimist. Kõik on justkui tehtav… aga samas polnud ma päris kindel, kas olen valmis.

Astusin eksamiruumi ja nägin lava, prožektoreid, kaamerat – kõike seda, mis tavaliselt tekitab tunde, et peaksin kuidagi “parem” versioon endast olema, kui ma olen.

Esimene väljakutse tuli juba siis, kui astusin lavale. Olin oma ettekannet harjutanud nii palju, et tundus, nagu teaksin igat pausi ja igat sõna peast.

Ja just sel hetkel, kui seisin seal valguse käes, tekkis täiesti ootamatu tühjus. Seda esimest lauset olin kümneid kordi läbi harjutanud, aga peas vasardas vaid mõte: “Kas nüüd kukub kõik kokku?”

Aga mitte miski ei kukkunud. Juhtus hoopis midagi muud.
Ma hingasin. Lubasin endale pausi. Tegin otsuse, et ma ei hakka “esinema”, vaid lihtsalt räägin. Jagan oma mõtteid. Luban endal olla päriselt kohal.

Ruum muutus. Mina muutusin.
Ja ma lihtsalt olin – nii kohal, et tundsin iga sõna enda sees.

Kui olin oma jutuga lõpule jõudnud, jõudis minuni mõte, mis jääb mind saatma kauaks:
Harjutamine ei tee täiuslikuks. Harjutamine teeb autentseks.

Sest harjutamise mõte ei ole robotlik täpsus, vaid see, et sõnum muutuks minu omaks – nii omaks, et laval ei pea enam mõtlema, vaid saab lihtsalt olla.
Ja nüüd, olles Anonymous Presenters’i esinemise meistriklassi edukalt lõpetanud, tean ma veel midagi: eneseületus ei sünni jõuga, vaid kohalolu ja julgusega olla päris. See teadmine läheb minuga igale lavale ja igasse ruumi.

Kursus õpetab ennast kuulama, oma sõnumit päriselt omaks võtma ja seda edasi andma nii, nagu sa ise päriselt oled – ning need oskused ei jää ainult lavale, need on sama olulised ka igapäevases juhtimises.

Meistriklassi 45. lennu finaalkohtumine (26.11.2025)


Autor: Age Leedo, Arengupartner ja coach juhtidele ning meeskondadele.


Kui Nokia oleks inimene laval.

Ta tuli kord lavale, rääkis valju häälega ja tundis end kindlalt. Kõik toimis, kuni publik tahtis midagi muud.
Siis tuli iPhone. Uus keel, uus vorm, uudne kogemus.
Ja ühtäkki ei piisanud ka enam sellest, et sul on lihtsalt hea hääl ja korralik PowerPoint.

Sama on esinemisega.
Vana hea“turvaline esitlus” ei tööta enam, inimesed ei taha kuulata, nad tahavad tunda.
Kui julged vanad harjumused maha põletada ja otsida uut – ausamat, lihtsamat, elusamat – sünnibki loov häving.

Nii nagu Nokia pidi muutuma, peab ka iga esineja aeg-ajalt peeglisse vaatama.
Ainult et Nokia… unustas muutuda.

Hardi Kinnas: loov häving – kummardus inimestele, kes loovad läbi lagunemise

“Tuleviku edukad ettevõtted ei keskendu ainult tulule, vaid sellele, kuidas nende tegevus rikastab inimesi ja ühiskonda,” kirjutab loovstrateeg Hardi Kinnas.

On kummaline, kuidas loovus sünnib alles siis, kui midagi laguneb. Kui süsteem, millele me toetusime, variseb. Kui tuttavad tööviisid ja kindlad rollid kaotavad korraga oma mõtte.
Me mäletame, kuidas ühel päeval kadusid lavad, publikud ja ruumid. Kõik, mis oli kindel, haihtus. Ja ometi – just selles vaikses tühjuses hakkas idanema midagi uut.
Kõik, mis oli mugav, kadus. Kõik, mis oli rutiinne, muutus mõttetuks. Alles jäi inimene – oma hääle, loo ja sisemise valgusega.
See ongi loova hävingu tuum. Kui vana süsteem variseb, tekib ruum uueks mõtteks. Ning selles ruumis sünnivad kultuurid, ideed ja ettevõtted, mis ei müü enam lihtsalt toodet, vaid loovad tähendust.


Majandus vajab ärkamist


Eesti majandus peab uuesti ärkama. Mitte taastuma vanaviisi, vaid leidma uue mõtteviisi, mis ühendab inimlikkuse ja vastutuse.
Me ei saa enam loota vaid efektiivsusele, kiirusele või numbrilisele kasvule. Meil on vaja sügavamat põhjust, miks me üldse tegutseme.
Sest majandus ei ole ainult tootmine ja tarbimine. Majandus on inimestevaheline suhe. See, kuidas me räägime, kuulame, loome ja teeme koostööd.
Kui ettevõte teab, mille eest ta seisab, sünnib usaldus. Kui tiim tajub, et nende töö loob tähendust, sünnib pühendumus. Ja kui ühiskond väärtustab sisemist kasvu sama palju kui väliseid tulemusi, siis sünnib jätkusuutlik areng.


Loovus kui majandusjõud

Loovus ei ole pelgalt reklaam või esteetika. Loovus on võime näha võimalust ka seal, kus teised näevad kriisi. See on julgus küsida “miks?” ajal, mil teised küsivad “kui palju?”.
Loovagentuuride töö ei ole enam ainult müüa, vaid aidata ettevõtetel mõtestada oma olemasolu. Iga sündmus, iga sõnum ja iga vestlus võivad olla kultuuri teod. Kultuur ei teki ainult riigi toel ega suurtes programmides — see sünnib ettevõtetes, tiimides ja inimestevahelistes suhetes.
Loovus on Eesti järgmine ekspordiartikkel. Mitte toode, vaid mõtteviis, mida maailm vajab.
Kui suudame luua kultuuri, mis väärtustab inimesi, usaldust ja koostööd, siis ei pea me enam kellelegi järele jõudma – me saame ise anda suuna.
Üheskoos ei ehita me enam ainult kampaaniaid ega üheõhtuseid emotsioone. Me ehitame uut inimlikku ajastut, kus väärtused juhivad otsuseid ja suhted loovad tulemusi.
Küsimus ei ole enam selles, kui efektiivselt me toodame, vaid miks ja kelle nimel me loome.
Tuleviku edukad ettevõtted ei keskendu ainult tulule, vaid sellele, kuidas nende tegevus rikastab inimesi ja ühiskonda. Selle kaudu sünnibki uus majandus – mitte kiiremini, vaid targemini.

Häving kui võimalus

Loov häving ei ole lõpp. See on puhastus, mis jätab alles olulise.
Kui vana süsteem variseb, siis tekib ruum uueks mõtteks. Ning just sellises ruumis sünnivad järgmise põlvkonna ettevõtted – need, kes ühendavad töö ja tähenduse, tulemuse ja suhte.
See on ka kummardus Nobeli majandusauhinnale ja neile, kes mõistavad, et majanduse suurim jõud ei peitu mitte kapitalis ega kasumis, vaid inimeses, kes suudab luua uut ka siis, kui vana on kadunud.
Eesti majandus ei vaja ainult efektiivsust. See vajab tähendust. Sest loovus ei sünni mugavuses. Loovus sünnib siis, kui kõik muu on kadunud. 

Ja kui see juhtub, siis hakkab inimene jälle rääkima.

Artikkel on avaldatud Äripäevas 2.11.2025: https://www.aripaev.ee/arvamused/2025/11/02/hardi-kinnas-loov-having-kummardus-inimestele-kes-loovad-labi-lagunemise


Autor  Hardi Kinnas on kõnekooli Anonymous Presenters kaasasutaja ning partner.


KUIDAS E-KURSUSEST SAAB PÄRIS LAVAKOGEMUS: CASE STUDY 500 INIMESE EES PEETUD KÕNEST

Käesolev case study analüüsib Sten Argos’e kogemuslugu, mis esitati Äripäeva juhtimiskonverentsil “Coaching 2025 – Vabadus”. See kõne on hea näide e-kursuse teooria rakendamisest praktikas.
Esmalt anname sulle lugemiseks valmis kõne, mis läks konverentsil esitamisele, ning seejärel kõne valmimise protsessi – e-kursuse teooriale toetudes loodud skeemi.

Foto: Andras Kralla

STENI KÕNE

AVANG
Teie hulgas on paljud, kes töötavad organisatsioonides, kus on defineeritud väärtused. Osadel on need ka seinale kirjutatud.  Väärtused on kultuuri alus. Need võivad luua koostööd, aga ka seda tappa. Olen seda näinud ja kogenud oma 20-aastase juhi­teekonna jooksul. Täna jagan oma kogemust, kuidas väärtused mis peaks meid sillana liitma, võivad olla kasutusel ka kui ründerelvad.

I PEATÜKK
2003. aastal töötasin EMT-s teenuste juhina.
Vastutasin Õllesummeril esmakordselt mobiiltelefoniga värava avamise eest – tol ajal väga uuenduslik lahendus. Nagu uute süsteemidega ikka, tekkis tõrge: üle 150 inimese olid kaua oodanud. Jõudsin kohale just siis, kui inimesed olid väga vihased ja valmis meid meedias mustama.
Astusin rahva ette ja ütlesin: „Olen EMT-st ja vastutan olukorra eest.“ Selgitasin ausalt, et värav töötab, kuid ülekoormuse tõttu aeglaselt ning kui proovime rahulikult, pääsevad kõik sisse. Enamik rahunes, mõni sai vabanduseks vihmavarju, paar kõige tige­damat tuli ka füüsilise enesekaitsega sujuvalt eemale suunata.
Olen veendunud, et ilma sellise tegutsemiseta oleks EMT saanud märkimisväärse mainekahju. See lugu iseloomustab mind inimesena – otsekohene, avatud, kirglik, hooliv ja vastutust kandev. Hilisemas juhi karjääris olin selline, kes näeb, et midagi on halvasti, ütlesin. Kui hästi – ütlesin. Kui nii ja naa – ütlesin ka. Võtsin vastutuse, ei süüdistanud teisi. Ja see töötas. Vähemalt mõnda aega. Noore juhina oli see mu supervõime – siirus, otsekohesus, kirg. Tulemused olid head.  Ma uskusin, et selline avatud ja otsene olek on arengu alus. Ma olin hea juht.

II PEATÜKK
2008 aastal võtsin vastu uue  väljakutse – ligi 300-liikmelise divisjoni direktor Eesti Energias.
See oli strateegiline roll. Meie ülesanne oli muuta stagneerunud monopol vabaturu ettevõtteks, kes suudab elektrimüügis edukalt konkureerida. See oli suur muutus ja 7-aastane hullumeelne, äge ning edukas teekond: ületasime turuosa eesmärgid, lõime klientidele selgust ja muutsime töötajate mõtteviisi. Teekonna alguses tegin aga vea. Mõistsin, et vajame selget strateegiat ja visiooni, ning panin selle üksi viie päevaga metsas kirja. Tulin tööle, tutvustasin plaani, tiim noogutas… ja alustasime. Kui olin mõne aja pärast tiimis loonud avatud suhtluse ja tabu teemasid ei olnud, tuli tiimilt tõde: „See strateegia on hea, aga see on sinu, mitte meie oma.“ Ma ei olnud kuulanud ega kaasanud tiimi.
See oli valus taipamine. Ilma kuulamisoskuseta ei saa olla hea juht. Sellest sai pöördepunkt. Hakkasin teadlikult kuulama ja tiimi kaasama, püüdsin päriselt mõista nende maailma ning selgitada oma otsuste tagamaid. Lõpliku arenguhüppe sain, kui õppisin coach’iks – mitte tiitli pärast, vaid kuulamisoskuse hüppelise arendamise nimel. Täna ma ei pea ennast veenma kuulama, teades selle võlu ja jõudu, teen seda enamasti loomupäraselt ja ma suudan teist inimest nii kuulata, et ei kuule enam samal ajal omi mõtteid.

III PEATÜKK
See teekond muutis mu väärtusi – mitte sisult, vaid sügavuselt.
Hakkasin kuulama mõistmiseks, mitte vastamiseks. Minu avatus muutus kahepoolseks: ma ei avanud end vaid teistele, vaid lõin ruumi, kus ka nemad said avaneda. Sain aru – avatus ilma kuulamiseta on monoloog ja monoloog inspireerib harva.
Olin oma juhtimisstiilis kindel – mulle öeldi, et olen hooliv ja nõudlik juht, hoolisin inimestest ja tulemustest. Mulle oli see kompliment. Ma uskusin siis ja usun ka praegu võimsast põhimõtet, mida ma juhina olen õppinud – hoolige inimestest, et nad õnnestuksid. Olge nõudlikud, et nad õnnestuksid suurelt.  Pärast Eesti Energiat juhtisin edukalt eri valdkondades, sain tiimidelt kõrged hinnangud, rahuolu uuringud alati 70, 80 palli ja head ärilised tulemused.
Ja siis öeldi mulle ühes ettevõttes: „Sten, sa oled liiga jõuline.“ Mina – inimeste inimene, avatud, kirglik, aus, vastutust kandev. Toimetasin kooskõlas kokkulepitud väärtustega. Kuidas siis ikkagi sai avatus muutuda rünnakuks? Tekkinud segadus pani küsima: kas mu tugevus on mu nõrkus, või kas ühiskond on muutumas liiga hellaks, peamegi ainult ümber nurga rääkima? Kes siis tulemuse ära teeb, kui me vaid pehmelt piilume probleemide olemust? Või on asi hoopis väärtuste erinevas tõlgendamises ja tajumises?

IV PEATÜKK
Usun, et keegi ei tule tööle halba tööd tegema. Üks erand oli – kord varastas töötaja kontorist konditsioneeri ja pani selle koju üles. Tal olid ilmselgelt teised motivaatorid. Aga üldiselt on inimesed head ja tahavad oma tööd hästi teha. Ma usun inimestesse.
Sellessamas organisatsioonis oli näiteks olukord, kus hüppeliselt kasvasid kliendipöördumised tehnilistes küsimustes, kuid tehnika juht väitis, et kõik näitajad on rohelises.
Küsisin: „Äkki mõõdame valesid asju?“ Minu jaoks oli see aus ja siiras hüpotees – märk avatusest ja soovist lahendada probleem. Tema jaoks kõlas see aga kui rünnak tema ja tema tiimi tööle. Hiljem sain aru, et oleksin võinud küsida teisiti: „Aita mul palun mõista, mida ja kuidas mõõdame – kas klientide ootustes on midagi muutunud?“ Sisu oleks jäänud samaks, aga toon oleks olnud leebem. Samas mõne teise juhiga samas organisatsioonis, küsin mina otse ja tema otse, arutelu on sügav, kiire ja tõhus ning liigume edasi. Mõlemal juhul käitusin nii, sest me oleme kokku leppinud, et meie organisatsioonis on väärtusteks avatus ja ausus, sest see viib meid kiiremini edasi.
See pani mind mõistma, et minu AVATUS ei pruugi teise inimese jaoks tunduda avatusena. Sama väärtus – kaks erinevat taju. Minu jaoks avatus võrdub ausus ja silla ehitamine. Tema jaoks avatus võrdus rünnak ja kaitsepositsioon. Minul kui juhil lasub siin kohustus seda märgata, sest kui koostöös minnakse kaitsesse, peatub areng. Siis me enam ei lahenda, vaid venitame.

V PEATÜKK
Miks see kõik üldse oluline on?
Kui väärtuste tõlgendus on udune, saab nende taha peitu pugeda, vastutusest kõrvale hiilida, süüdistada teisi. Ja kui sellised peitusemängud algavad, siis koostöö lõppeb.
Siit sündis idee – VÄÄRTUSED EI OLE ABSOLUUDID ja neid saab mõõta lihtsa  väärtuste 3 palli skaalal. 
Mõelge oma ettevõtte ühele põhiväärtusele, mis teie ettevõttes on tugevalt väärtuseks toodud – see meis teid defineerib. Ja nüüd mõelge, mis on teie number selle väärtuse juures skaalal ühest kolmeni.

Kui üldse ei aktsepteeri, oled vales organisatsioonis.
See skaala ei anna hinnanguid – see loob selguse
Kujutage ette, et organisatsiooni väärtuseks on „avatud suhtlus“.   Mina olen „üks“.  Teine on „kaks“. Kolmas on „kolm“ ja me kõik mängime, nagu oleksime „ühed“, sest meil seina peal on selline väärtus, mis meid organisatsioonina defineerib.  Nii me loome organisatsioonikultuuri, mis on fassaad, karneval. Kus päris AVATUS puudub, sest kõik kardavad, et nende „tegelik number“ pole aktsepteeritav või kohane. Mõni inimene ongi „üks“, mõni ongi „kaks“ ja see on OK – kui nad teavad seda ja kui juht ja tiim teab seda.
Kui mina, 1-tüüpi avatusega juht, annan tagasisidet 2- või 3-tüüpi inimesele, kohandan sõnumit, et ta saaks selle vastu võtta. Ma ei muuda oma olemust, kuid hoolin vastuvõtja olemusest. 1-taseme kolleegiga on suhtlus kiirem ja vahetum. Nii ei saa enam väärtuste erineva tõlgenduse taha peituda.
Küsi endalt – mis on sinu number mõne üldlevinud väärtuse, näiteks avatuse, kirglikkuse või innovaatilisuse juures? Ja küsi oma kolleegilt  – mis on tema number? Kui te seda teete, siis te ei mõõda inimest. Te mõõdate kontakti.

Kas VÄÄRTUSED on vabaduse mõõdikud?
Jah. Aga ainult siis, kui me julgeme neid päriselt mõõta. Julgeme öelda, kus me päriselt oleme. Mitte, kus me „peaks“ olema. Väärtused ei tapa koostööd. Aga valesti kasutatud väärtused võivad haavata. Kui tahame tugevat kultuuri, siis peame väärtusi vaatama kui täpsemini defineeritud maatriksit, mitte loosungeid seinal. Nii on väärtused usalduse ja koostöö sillaks, mitte relvaks.

Aitähh

KÕNE ANALÜÜS

Nüüd võtame selle kõne samm-sammult lahti ja vaatame, kuidas e-kursusel õpitud tehnikad laval päriselt toimisid. Case study näitab, kuidas õiged tööriistad muudavad pingelise esinemise nauditavaks kogemuseks nii laval olijale kui kuulajatele. Sten läbi e-kursuse ca 2 kuud enne oma esinemist.

AVANG: TÄHELEPANU HAARAMINE

Kõne tekst (lühendatud): Teie hulgas on paljud, kes töötavad organisatsioonides, kus on defineeritud väärtused. […] Väärtused on kultuuri alus. Need võivad luua koostööd, aga ka seda tappa. […] Täna jagan oma kogemust, kuidas väärtused mis peaks meid sillana liitma, võivad olla kasutusel ka kui ründerelvad.

Analüüs:

I PEATÜKK: LOO JUTUSTAMINE VALEMIGA KONKREETNE -> ÜLDISTAV -> VÄIDE

Kõne tekst (lühendatud): 2003. aastal töötasin EMT-s […] vastutasin Õllesummeril esmakordselt mobiiltelefoniga värava avamise eest. […] tekkis tõrge: üle 150 inimese olid kaua oodanud. Astusin Mere väravas rahva ette ja ütlesin: „Olen EMT-st ja vastutan olukorra eest.“. […] See lugu iseloomustab mind inimesena – otsekohene, avatud, kirglik, hooliv ja vastutust kandev. […] Noore juhina oli see mu supervõime – siirus, otsekohesus, kirg. Tulemused olid head.

Analüüs:

II PEATÜKK: SISEMISE PÖÖRDE KEHTESTAMINE

Kõne tekst (lühendatud): 2008 aastal võtsin vastu uue väljakutse – […] panin strateegia üksi viie päevaga metsas kirja. Tutvustasin plaani, tiim noogutas… […] tuli tiimilt tõde: „See strateegia on hea, aga see on sinu, mitte meie oma.“. […] See oli valus taipamine – ilma kuulamisoskuseta ei saa olla hea juht.

Analüüs:

Pöörded (sisemine) See peatükk on üles ehitatud võimsale sisemisele pöördele.

III JA IV PEATÜKK: PROBLEEMI SÜVENDAMINE JA UUE PÖÖRDEGA SÕNUMI POOLE LIIKUMINE

Kõne tekst (lühendatud): Ja siis öeldi mulle ühes ettevõttes: „Sten, sa oled liiga jõuline.“. […] Kuidas siis ikkagi sai avatus muutuda rünnakuks?. […] tehnika juht väitis, et kõik näitajad on rohelises. Küsisin: „Äkki mõõdame valesid asju?“ […] Tema jaoks kõlas see aga kui rünnak. […] Sama väärtus – kaks erinevat taju.

Analüüs:

V PEATÜKK JA LÕPETUS: LAHENDUSE ESITAMINE JA RAAMISTAMINE

Kõne tekst (lühendatud): Siit sündis idee – VÄÄRTUSED EI OLE ABSOLUUDID ja neid saab mõõta lihtsa väärtuste 3 palli skaalal. […] Number 1 tähendab: See VÄÄRTUS oledki sina. […] Number 2 tähendab: Sa oled selle väärtuse kandja. […] Number 3 tähendab: Sa aktsepteerid seda väärtust. […] See skaala ei anna hinnanguid – see loob selguse. […] Kui mina, 1-tüüpi avatusega juht, annan tagasisidet 2- või 3-tüüpi inimesele, kohandan sõnumit. […] Nii on väärtused usalduse ja koostöö sillaks, mitte relvaks.

Analüüs

Lahendus ja mõju: Siin esitletakse kõne lahendust – kolme palli skaala. See on lihtne ja praktiline tööriist. Seejärel kirjeldatakse selgelt  mõju: skaala kasutamine loob selgust, väldib fassaadkultuuri ja võimaldab kommunikatsiooni kohandada, mis omakorda ehitab usaldust.

KOKKUVÕTE

Antud kõne on eeskujulik näide sellest, kuidas isiklikust teekonnast – koos selle õnnestumiste ja ebaõnnestumistega – saab vormida võimsa ning praktilise sõnumi.
Teekond sõnumini: Struktuur järgib läbivalt põhimõtet, kus iga peatükk ehitab loogiliselt silda järgmiseni, kulmineerudes selge põhisõnumiga. Kõne kasutab meisterlikult lugude jutustamise tehnikaid ja selgeid pöördepunkte, et viia kuulaja läbi emotsionaalse ja intellektuaalse teekonna.
Detailide jõud: Piisavad detailid (nt “Mere värav”, mitte lihtsalt “värav”) muudavad loo elavaks ja loovad samastumist, vältides samas liigset kirjeldamist.
Terviklik raamistik: Alguse ja lõpu elegantne seostamine (“väärtused sillana, mitte relvana”) annab kõnele tervikliku ja meeldejääva vormi.

Tulemuseks on kõne, mis mitte ainult ei köida tähelepanu, vaid pakub kuulajale ka reaalse ja rakendatava lahenduse reaalsele probleemile. See on hea praktiline näide, kuidas “Anonymous Presenters” e-kursuse teooria päriselus tulemusi loob.

ESINEMINE LÄBI STENI ENDA SÕNADE

Laval olemine oli korraga pingeline ja ärevust tekitav. Kümneminutiline kogemusloo jagamine enam kui 500 inimese ees on omaette väljakutse. Formaat, ajas püsimine ja publiku siiras kõnetamine on vähemalt sama olulised kui sõnum ise.
Koolitus andis siinkohal väga häid tööriistu. Kõige enam kõnetas mind fookuse viimine endast väljapoole. Otsustasin juba enne lavale minekut, et ei keskendu seal sellele, kuidas ma paistan või mida teen, vaid lähen lavale nautima ja publikule sõnumit edastama. Ka laval, kõne alguses, tuletasin seda endale mõttes meelde ja see rahustas. Nii sain lubada endal päriselt kohal olla ja hetke nautida. Otsisin pilguga kontakti publikuga ja sain seda ka kätte.
Jalutasin laval ringi, võib-olla isegi veidi liiga palju. See ei olnud halb, liikumine oli sujuv , kuid tagantjärele sain aru, et liigne kõndimine sunnib pilku sageli põrandale, et jälgida kuhu astun. Nii jääb publikuga silmsidet paratamatult vähemaks. See ongi minu üks õppetund järgmiseks korraks: laval võib liikuda rahulikult ja enesekindlalt, aga mitte nii palju, et pilk hajub.
Väga suureks kasuteguriks osutus ka harjutamine peatükkide kaupa. Olin seni harjutanud ainult tervikuna. Peatükkide kaupa harjutamine aitas kogu kõne süsteemselt meelde jätta ja välistas olukorra, kus algus on lihvitud, aga lõpp jääb nõrgemaks lihtsalt seetõttu, et harjutamine algab alati algusest.

Olen varemgi laval esinenud, aga seekord tundsin end tõesti hästi. Suur osa sellest enesekindlusest tuli just koolituse käigus õpitud lihtsatest ja hästi toimivatest tööriistadest.

Loe Sten Argose tegemistest lähemalt siit www.stenargos.ee

TUTVU E-KURSUSEGA

Hardi Kinnas, Rain Pikand: kas krokodillkana neelab loovagentuurid?

Suur osa kiirmoest läheb mahamatmisele.
Nii on ka AI loodud sisuga, kirjutavad ettevõtjad Rain Pikand ja Hardi Kinnas.

Ajastu vahetus. Kui Ernest Hemingway kirjutas oma esikromaani “Ja päike tõuseb”, käsitles see maailma, kus vanad tõed olid purunenud ja inimesed püüdsid leida uut mõtet pärast suurt vapustust. Reklaami-, meedia- ja üritusturundusagentuuride maailm elab praegu läbi midagi väga sarnast.

Pandeemia lõhkus tuttavad rutiinid – päike paistis natuke uut moodi, aga taastuti laias laastus hästi. Nüüd on saabunud tehisaru (AI), mis kirjutab reegleid ümber. Kelle peale päike paistma hakkab, selgub kiiremini, kui arvata oskame.

Altmani ja Ive’i 6,5 miljardi dollari suurune diil uue AI-kogemuse loomiseks näitab muutuste skaalat ja panuseid.

Reeglid muutuvad kõige kiiremini kahes valdkonnas:
– koodi kirjutamises, kus tulemus on selgelt defineeritud
– reklaamis ja brändingus, kus piirid on hägused ja „enam-vähem“ piisab.
AI täidabki maailma, kus enam-vähem on piisav. Tähelepanu, CMO-d ja brändijuhid!
Täna saab tekste, pilte, kampaaniaid ja isegi ürituste ideid genereerida lihtsa “prompt + enter” abil. Ja neid tuleb lehekülgede kaupa.

Aga kas see teeb kõigist loovad? Ei tee.
Kõigil on alati olnud võimalus luua – enamik lihtsalt ei ole seda teinud.
AI ei tee sinust loojat. Ta teeb sinust tellija. Sina vastutad.
Sul on vaja kedagi, kes oskab küsida:
Miks just punane? Miks just see stiil?

Milleks veel agentuur?
Tundub, et dramaturge, loovtiime ja produtsente pole enam vaja?
Küsimus on õhus valjemalt kui kunagi varem:
milleks agentuur, kui AI teeb kõik ära? Aga tööriistu on alati olnud – ja tuleb veelgi.
Tööriist ei loo kogemust ega tähendust. Selleks on vaja midagi enamat.

Altman ja Ive.
Miks vajab AI inimest?
Miks vajab Altman Jony Ive’i?

Et AI-l oleks inimlik mõõde.
Et luua koostöö, mis pole lihtsalt funktsionaalne, vaid inimlik – nagu Apple’is sulandusid riist- ja tarkvara.
Kas sina oled oma ettevõttes see kuraator, kes suudab AI-mürast välja sõeluda tähenduse ja tooni?
Kui ei, siis keegi peab olema.
Ja siin tulebki appi agentuur.

Millise agentuuri peale paistab uus päike?
Mõttepartner, mitte pelgalt täideviija.
Hea agentuur ei küsi „mida teha?“, vaid „miks teha?“
Ta ei lahenda ainult probleeme – ta sõnastab need paremini. Loovuse hoidja. Ruumi looja.
AI suudab genereerida.
Inimene suudab tähenduslikult luua.

Inimlikkusele jääb ruumi

Loov ruum sünnib kuulamisest, pingest, keskendumisest – mitte mustandist.
Empaatia, eetika, inimlik side. Brändi inimlikkus ei tähenda lihtsalt tooni – see tähendab, et keegi küsib:
kas see kõne on inimesele või slaidile?
kas lavakujundus toetab mõtet või varjab tühjust?

AI ei tunne piinlikkust ega haavatavust.
Inimene tunneb. Kui midagi on väga lihtne luua, tuleb kaasa masstootmine. Ja masstarbimine.
Kaob isikupära. Kaob veetlus. Tuleb liialdamine ja pinnapealsus.

Maitse on sellest enamat.
Maitse tuleb seest.
Maitse on inimlik.
Maitse on risk. See näitab, kes sa tegelikult oled.
Ja sellepärast jääd sa meelde.

Maitset ja loovust ei saa mõõta. Sellepärast ongi loovus juhatuste kabinettides võõras nähtus.
Ärid tahavad kontrolli – kontroll on kõikide äride tüvirakk.
Loovus on risk.

Sellepärast 99,99% promptidest ei riski.
“Pane kokku krokodill ja kana puugravüüri stiilis” ei ole loovus, vaid kaasamine.
Tee mulle midagi. Ma siis vaatan.
Aga vaataja silmad on ikka need samad, mis enne AI levikut.

Suur osa kiirmoest läheb mahamatmisele – landfill’i.
Nii ka AI loodud sisuga.

Ja elektrijaamad huugavad, et toita AI kiirenevat energiavajadust.
Üks keskmise pikkusega tekstiline AI-ülesanne kulutab sama palju energiat kui elektrikerise tunniajaline töö. Loovate inimeste ja agentuuride roll on minimeerida nende teostuste landfill’i.
Mitte lihtsalt toota, vaid luua midagi, mis jääb.

Päike hakkab paistma nende peale, kes säravad seesmiselt – mitte krokodillkana valguses.

Artikkel on avaldatud Äripäevas 02.06.2025: https://www.aripaev.ee/arvamused/2025/06/02/rain-pikand-hardi-kinnas-kas-krokodillkana-neelab-loovagentuurid


Autorid.  Hardi Kinnas on kõnekooli Anonymous Presenters kasvuarhitekt ja partner.
Rain Pikand on Anticonsultancy looja ja partner. 


Coop Pank e-kursuse kogemuslugu

Esinemisoskus on igapäevatöö lahutamatu osa – olgu selleks koosolekutel ideede esitamine, klientidega suhtlemine või ametlikud ettekanded. Kuidas arendada neid oskusi 60 töötajaga paindlikult ja tõhusalt? Siin on Coop Panga kogemuslugu.

VÄLJAKUTSE

Coop Pank vajas paindlikku ja tõhusat lahendust esinemisoskuste arendamiseks suurele hulgale töötajatele. Lahendus pidi olema praktiline ja kohandatav erinevatele rollidele ning sobima tihedasse töögraafikusse.

LAHENDUS: ANONYMOUS PRESENTERS E-KURSUS

Lahenduseks sai Anonymous Presentersi veebipõhine avaliku esinemise ja eneseväljenduse õppeprogramm. Coop Panga personalijuht Janika Valliste kiitis pakkuja proaktiivset lähenemist: “Siinkohal tahaks tuua välja Anonymous Presentersi poolse proaktiivse lähenemise – kui sa tunned et teed õiget asja ja tahaksid seda jagada, siis ei tasu ootama jääda, et keegi sind märkab, vaid anna endast teada.” Programm pakkus praktilisi tööriistu, võimaldas kaasata üle 60 töötaja, läbida koolitust paindlikult sobival ajal ning esitas materjali struktureeritult ja kaasahaaravalt.

TULEMUS

Läbitud kursuse tulemusena tundsid töötajad end esinedes mugavamalt. Koolitus aitas ületada esinemisärevust ja andis praktilisi eneseväljenduse tööriistu. E-koolituse formaat võimaldas materjale ja harjutusi korduvalt läbida. Personalijuhi sõnul oli suurim kasu koolituse universaalsuses ja paindlikkuses, mis võimaldas kaasata palju töötajaid.


MIKS VALIDA E-KURSUS?

Coop Pank soovitab Anonymous Presentersi virtuaalkoolitust, mis võimaldab struktureeritud ja positiivset esinemisoskuste arendamist, lühikese ajaga kaasata palju erinevaid töötajaid, on paindlik ja kasutajasõbralik ning annab koheselt rakendatavaid praktilisi tööriistu. Personalispetsialist Moonika Tammsalu lisas: “Koolitus oli ülesehitatud arusaadavalt ja lihtsas keeles, mis võimaldab väga laia kasutust erinevates situatsioonides.”

Pildil Coop Panga töötajad Ave, Anne-Ly ja Triin, kes jagasid meile väörtuslikku tagasisidet e-kursusel kogetu põhjal ning võitsid loosiga mõnusa mõttevahetuse hommikusöögi ja Anonymous Presenters tiimi seltsis.