Kes need hullud on, kes laupäeva hommikul vabatahtlikult koolitusele lähevad?

Vivita / Lahenduste Laboratooriumis oli neid üle kahekümne. Ja ma ütlen, et need noored jõuavad elus veel kaugele. Päriselt!

Tegemist oli gümnasistide võimestuspäevaga 10/10, kus noortele jagasid oma kogemusi teised noored, Psühhobuss õpetas aju paremini kasutama, Eesti Töötukassa aitas tuleviku üle mõelda ja mina sain Anonymous Presentersiga veidi esinemis- ja suhtlemisjulgust juurde anda.

Minu osas rääkisime oma veidrustest, sellest, miks mõnda inimest kuulatakse ja teist mitte, ning tegime harjutusi, mille peale mõni täiskasvanugi ilmselt kulmu kergitaks.

Aga asja mõte oli tõsine. **Julge alustada, aga tee seda nutikalt!** Sa ei pea 16-aastaselt teadma, kelleks sa saad või kuidas kõik käib. Küll aga tasub õppida oma mõtteid välja ütlema, küsima ja proovima. Ka siis, kui kõik esimese korraga välja ei tule.

Üks mõte on mind viimasel ajal üha rohkem saatnud. Me räägime palju sellest, mida noortele õpetada, aga märksa vähem sellest, mida noored ja vanad võiksid üksteisele õpetada.

Meil on kogemused, neil on värske pilk ja sageli ka julgus küsida küsimusi, mida meie enam küsida ei taipa. Oleks päris rumal seda võimalust kasutamata jätta.

Seepärast on mul eriti hea meel, et koos VIVITA ja Töötukassaga sai esimene selline piloot tehtud. Anonymous Presentersiga tahaksime selliseid põlvkondade kohtumisi kindlasti veel teha.

Ja noortel oli Töötukassale ka üks väga praktiline soovitus. Äkki paneks sellele asutusele natuke ägedama nime?

Aitäh VIVITAle, Töötukassale, Psühhobussile ja kõigile noortele, kes selle päeva käima tõmbasid!

Mina sain sealt igatahes vähemalt sama palju energiat, kui ise kaasa viisin.

HARDI