Menüü

Küsimus millised on juhtide suurimad suhtlusvead ei ole teoreetiline. Need vead maksavad aega, energiat ja usaldust. Enamasti ei teki probleemid halvast tahtest, vaid ebaselgest suhtlemisoskusest, nõrgast ideede esitamisest ja pingelisest avalikust esinemisest. Hea uudis: neid vigu saab parandada, kui need ära tunda.

Juht ei pea rääkima rohkem.
Juht peab rääkima paremini.

1. Arvamine, et „ma ütlesin“ tähendab „nad said aru“

Kõige levinum suhtlusviga on eeldus, et öeldud sõnum jõudis kohale.
Tegelikult jõuab kohale see, kuidas inimesed sõnumist aru said.

Kui ootused jäävad kontrollimata, hakkavad inimesed ise tõlgendama. See tekitab erinevad arusaamad ja killustab tegevuse. Selge suhtlus tähendab, et juht küsib: mida sa sellest aru said?

2. Liigne abstraktsus ideede esitamisel

Paljud juhid räägivad visioonist, aga jätavad ütlemata, mida see tähendab igapäevases töös.
Abstraktne jutt ei tekita vastutust.

Nõrk ideede esitamine on üks suurimaid suhtlusvigu:

Inimesed ei vaja rohkem inspiratsiooni.
Nad vajavad selgust.

3. Rääkimine liiga palju ja kuulamine liiga vähe

Juht, kes räägib kogu aja, kaotab kontakti.
Suhtlus ei ole monoloog.

Kui juht ei kuula, ei kuule ta ka probleeme, mis alles tekivad. See tekitab olukorra, kus otsused tehakse hilja ja info liigub ringiga.

Hea suhtlemisoskus algab kuulamisest, mitte vastamisest.

4. Ebakindel avalik esinemine keerulistes olukordades

Kriisid, muutused ja rasked otsused toovad välja varjatud esinemishirmu.
See avaldub sageli ebamäärases keeles, liigsetes detailides või vältivas toonis.

Kui juht ei kõla kindlalt, tekib ebakindlus ka organisatsioonis.
Enesekindel esinemine ei tähenda karmust, vaid rahulikku ja selget sõnumit.

5. Storytellingu puudumine — faktid ilma tähenduseta

Paljud juhid esitavad ainult fakte: numbrid, tähtajad, otsused.
Aga ilma loota jääb tähendus puudu.

Storytelling ja lugude jutustamise oskus aitavad siduda otsuse konteksti:
miks see on oluline, mida see muudab ja kuhu see viib.

Ilma loota jääb sõnum meelde ainult osaliselt.

6. Ühtse keele puudumine juhtkonnas

Kui juhid räägivad sama teemat erineva nurga alt ja erinevas keeles, tekib segadus.
See ei ole mitmekesisus, see on müra.

Üks suurimaid suhtlusvigu on see, kui juhtkond ei lepi sõnumites kokku. Inimesed ei tea, keda uskuda ja mida järgida.

Selge ja ühtne keel loob usalduse.

7. Lõpetamata sõnumid ja lahtised otsad

Paljud juhi sõnumid lõppevad siis, kui jutt saab otsa.
Hea suhtlus lõppeb siis, kui kuulaja teab, mis edasi saab.

Kui puudub selge lõpetus, vastutus ja järgmine samm, jäävad otsused õhku. See aeglustab tööd ja tekitab frustratsiooni.

Kuidas neid suhtlusvigu vältida?

Juhtide suurimad suhtlusvead ei ole iseloomuvead.
Need on oskuste puudujäägid.

Neid saab parandada, kui juht:

Juht, kes parandab oma suhtlust, ei muutu pehmemaks.
Ta muutub mõjusamaks.

Ja mõju algab alati selgusest.