Küsimus millised on meeskonna suurimad esinemise ja suhtlemise vead ei ole kriitika. See on tööriist. Enamik meeskondi ei tee vigu tahtlikult — nad komistavad ebaselge suhtlemisoskuse, nõrga ideede esitamise ja ebakindla avaliku esinemise taha. Tulemus? Head mõtted ei jõua kohale ja koostöö kulub tõlgendamisele, mitte tegutsemisele.
Meeskond ei eksi, sest ta ei oska.
Meeskond eksib, sest ta ei ole kokku leppinud, kuidas rääkida.
1. Räägitakse palju, aga mitte ühte keelt
Kõige sagedasem viga on ühise keele puudumine.
Igaüks räägib oma nurga alt, oma terminitega.
See ei ole mitmekesisus. See on müra.
Kui meeskonnal puudub kokkulepe, kuidas ideid esitada, kulub aeg selgitamisele ja vaidlustele. Ühine keel ei tapa loovust — see vabastab aega.
2. Ebamäärane ideede esitamine
„Teeme selle paremaks.“
„Liigume kiiremini.“
„Fookus on oluline.“
Need laused kõlavad tuttavalt, aga ei vii kuhugi.
Ebamäärane ideede esitamine on üks suurimaid pidureid meeskonnatöös.
Kui pole selge:
- mida tehakse
- kes teeb
- mis ajaks
siis ei teki vastutust.
3. Esinemishirm peidab end vaikuses
Paljud meeskonnaliikmed ei karda lava.
Nad kardavad grupi ees eksida.
See esinemishirm avaldub vaikuses, nõustumises ja tagantjärele nurisemises. Head mõtted jäävad ütlemata ja otsused sünnivad pooliku info pealt.
Enesekindel esinemine ei tähenda valju häält. See tähendab turvalist struktuuri, millele toetuda.
4. Koosolekud, kus keegi ei tea, miks räägitakse
Kui meeskond ei tea, miks üks või teine teema laual on, kaob tähelepanu kiiresti.
Räägitakse kõigest natuke ja otsus ei sünni.
See on avaliku esinemise viga meeskonna sees — puudub algus, fookus ja lõpetus. Iga esinemine, ka koosolekul, vajab selget eesmärki.
5. Storytellingu puudumine — faktid ilma kontekstita
Meeskonnad jagavad tihti ainult fakte: numbreid, staatuseid, tähtaegu.
Aga ilma loota ei teki arusaamist.
Storytelling ja lugude jutustamise oskus aitavad panna info konteksti:
miks see oluline on ja kuidas see mõjutab teisi.
Ilma loota muutub info müraks.
6. Üksteise katkestamine ja lõpuni rääkimata jätmine
Kiirustamine tapab mõtte.
Kui meeskonnas ei lasta ideel lõpuni kõlada, ei jõua see ka kohale.
Hea suhtlemisoskus tähendab oskust kuulata lõpuni — isegi siis, kui sa ei ole kohe nõus. Paljud konfliktid tekivad mitte erimeelsusest, vaid pooleli jäänud mõttest.
7. Lõpetamata arutelud ja lahtised otsad
Meeskonna esinemise ja suhtlemise suur viga on see, et jutt lõppeb ilma kokkuvõtteta.
Keegi ei võta vastutust. Keegi ei tea järgmist sammu.
Kui puudub lõpetus, ei liigu töö edasi.
Selge lõpetus on sama oluline kui hea algus.
Kuidas neid vigu vältida?
Meeskonna suurimad esinemise ja suhtlemise vead ei ole iseloomuvead.
Need on kokkulepete puudumine.
Vead vähenevad, kui meeskond:
- lepib kokku ühise keele
- esitab ideid loogilises järjekorras
- annab ruumi rääkimiseks ja kuulamiseks
- seob faktid kontekstiga
- lõpetab alati konkreetse sammuga
Hea meeskond ei ole see, kes räägib palju.
Hea meeskond on see, kellest saadakse aru.
Ja arusaamine on alati kiiruse eeltingimus.