Hardi Kinnas: Eesti liiguks edasi, kui lõpetaksime odavuse kummardamise

Mis juhtuks, kui riik lõpetaks näilise odavuse kummardamise ning hakkaks päriselt ostma ja looma väärtust? Eesti liiguks edasi. Ja teeks seda kiiresti, kirjutab Orangetime’i ja Anonymous Presentersi loovstrateeg Hardi Kinnas.

Meile meeldib mõelda endast kui väikesest ja nutikast riigist. Oleme sellele isegi uhkusega viidanud. Aga see aeg on möödas.

Nutikus ei ela Exceli lahtris. Nutikus ei ole rida, mis on lihtsalt kõige odavam, vaid julgus võtta vastutus. Julgus tellida lahendus, mitte hind. Julgus usaldada professionaale, mitte loota, et 0,01% teenustasu teeb imesid.

Siseministeerium lõpetas erakorraliselt lepingu neile reisikorraldusteenuseid pakkunud ettevõttega Reisiekspert, kes ministeeriumi hinnangul rikkus lepingut, edastades valeandmeid vahendatud teenuste hinna kohta. Lepingus oli Reisieksperdi teenustasu osutatavate teenuste eest 0,01%.

See ei ole ühe konkreetse hanke teema. See ei ole ka ühe ettevõtte teema. See on meie väikese riigi mõtteviisi teema. Aastaid on vaikimisi kehtinud eeldus: odavaim = parim.

Kustkohast see üldse tuli? See mudel ei toimi, tegelikult pole see kunagi toiminud, ja kõik, kes teenus- või loovmajanduses tegutsevad, teavad seda.

Mõelgem tõsiselt: mis saaks siis, kui riik muudaks selle ühe refleksi ära? Mis juhtuks Eestiga, kui tellija vastutaks tulemuse, mitte ainult eurode eest? Mis juhtuks, kui hind ei oleks märk kokkuhoiukultuurist, vaid kvaliteedimärk?

Sellest algaks uus lugu.

“Küll te hakkama saate”

Kui riik ostab odavuse asemel väärtust, siis muutub kogu turu tempo. Professionaalid ei kulutaks energiat ellujäämisele ega projektidele, mille eelarve ei võimalda isegi hingata. Nad loovad, lahendavad, viivad ellu.

Tegemist ei oleks suurema kuluga, vaid targema investeeringuga. Targalt ostetud teenus hoiab pikas plaanis kokku aega, raha ja närve.

See tõstab kogu turu lati kõrgemale ja lubab meil vaadata silma ka naaberturgude konkurentsile — näiteks Skandinaaviale. Riik ütleks: me ei vali enam näiliselt odavat, me valime toimiva.

Kui riik ostab lahenduse, mis päriselt töötab, siis on sel suur mõju. Parem kommunikatsioon tähendab vähem vigu. Paremad digiteenused tähendavad vähem järjekordi ja vähem pahameelt. Sisukad koolitused tähendavad motiveeritumaid inimesi. Tugevad kampaaniad tõstavad mainet ja toovad siia talenti. Läbimõeldud teenusdisain vähendab raiskamist.

Lisaks: loov- ja teenusmajanduse ökosüsteem kasvaks lõpuks päriselt. Eestis on maailmatasemel tegijaid — disainerid, digiagentuurid, sisuloojad, kultuurikeskused, strateegid. Aga koduturul peab liiga sageli konkureerima mudeliga “tehke odavamalt, küll te kuidagi hakkama saate”.

See ei kasvata kvaliteeti. See surub taset alla. See sunnib ettevõtteid elama projektist projektini, mitte looma pikaajalist väärtust.

Elu muutub lihtsamaks

Teenuste kvaliteet on igapäevaelu kvaliteet. Kas digisüsteem töötab? Kas info liigub? Kas teenindus on arusaadav? Kas otsused on läbipaistvad? Kas elu muutub lihtsamaks või keerulisemaks?

Kui riik ostaks väärtust, siis tekiksid paremad teenused, eksport kasvaks, talent jääks Eestisse ja ettevõtted areneksid, mitte ei hingitseks.

Odavaim hind ei loo innovatsiooni. Õiglane hind loob.

Riik hakkaks teenuseid nägema investeeringu, mitte kulureana. Väikeriigi jõud ei tule odavusest, vaid kiirusest, selgusest ja kvaliteedist. Mõelgem kasvavale idusektori rollile ja selle mõjule meie SKT-le.

Üks tark ost võib muuta terve valdkonna efektiivseks. Väikesed otsused loovad suuri laineid. Kui riik ostab väärtust, siis muutub inimeste igapäev lihtsamaks. See ongi riigi töö — mitte raha kokku hoida, vaid luua toimiv tulemus.

Eesti kuvand muutuks, nii sees kui väljas. Kui riik ostab väärtust, mitte odavust, ütleb ta ettevõtjatele: me usaldame teie oskust, teie tööl on väärtus.

See on tugevam sõnum kui ükskõik milline toetusprogramm. Sellest sünnib partnerlus, mitte vastasseis. Austus, mitte kahtlus. Eesti ei oleks enam riik, kus võidab see, kes surub hinna kõige madalamaks. Eesti oleks riik, kus võidab see, kes pakub lahendust, mis päriselt töötab ja loob mõju.

Ja lõppkokkuvõttes tunneks seda iga inimene. Riigihanked ei ole tehniline küsimus — need puudutavad õpetajat, lapsevanemat, ettevõtjat, arsti, ametnikku, loovisikut.

Mõtteviisi küsimus

Ma vaatan, kuidas soomlased ehitasid Oodi — rahvaraamatukogu, mis on ühtaegu arhitektuurisaavutus, linnamärk ja kogukonna süda. Ja vaatan kõrvalt, kuidas meie Süku või rahvusraamatukogu saaga venib. Kuidas kõik kallineb. Kuidas kõik läheb plaanist üle. Kuidas avalik debatt käib summade, mitte väärtuse ümber.

Kas probleem on tõesti alati rahas? Või on see selles, et me üritame maailmaklassi lahendusi ehitada odava mõtteviisiga?

Soomlaste Oodi ei sündinud sellepärast, et see oli odav. Oodi sündis, sest keegi ütles: loome midagi, mis kestab. Midagi, mis on oma hinda väärt.

Küsimus ei ole majas. Küsimus on mõtteviisis, millega me ehitame riiki.

Kui me lõpetaksime odavuse ülistamise, siis liiguks Eesti kiiresti edasi. Ning kui ükskord küsitakse, kuidas Eesti järgmise suure arenguhüppe tegi, võiks vastus olla lihtne: me lõpetasime näilise odavuse kummardamise ja hakkasime lõpuks ostma väärtust.

Artikkel on avaldatud Äripäevas 9.12.2025: https://www.aripaev.ee/arvamused/2025/12/08/hardi-kinnas-eesti-liiguks-edasi-kui-lopetaksime-odavuse-kummardamise

Autor  Hardi Kinnas on kõnekooli Anonymous Presenters kaasasutaja ning partner.